Teaduspartnerlus – teistmoodi võimalus tudengitega koostööd teha
Ülikoolide ja ettevõtete koostöö võib ulatuda märksa kaugemale tudengite tavapärasest praktikast, muutudes lausa teaduspartnerluseks, kus ühtpidi saab lahendada olulist probleemi ning teistpidi avardada pilti ettevõtjate ärivõimalustest.
Nii on Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Eesti ettevõte Power Algae koos käima lükanud teadusprojektid, mille käigus uuritakse mikrovetikate CO2 sidumise võimekust, et vähendada süsinikuemissiooni. Koos on taotletud rahastust mitmele projektile ja kaasatud ka teisi suuremaid ettevõtjaid, eelkõige just energiatootjaid.
Üha karmistuva keskkonnapoliitika tingimustes tuleb ettevõtetel paratamatult mõelda lahendustele, kuidas jätkata tootmisega nii, et see oleks vastuvõetav kliimakaitsjatele ja ametnikele. Mis puudutab süsinikuemissiooni vähendamist, siis selleks annab mitmekülgseid võimalusi loodus ise.
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis uuritakse, kuidas vähendada tööstuste CO2 heidet mikrovetikate abiga. Tööriistaks on taimedele omane fotosüntees, mida inimkond saab enda kasuks tööle panna. Praeguste uuringute järgi võiksime roheorganismide abiga kinni püüda kuni poole praegu atmosfääri paisatavast süsihappegaasist.
Roheorganismidest ühed tõhusaimad süsihappegaasi sidujad on vetikad. Oma elutegevuseks ja kasvamiseks vajavad nad valgust, vett, toitaineid ja süsihappegaasi. Suurtest vetikatest umbes kümme korda efektiivsemad on aga mikrovetikad. Eri vetikaliike leidub looduses piisavalt ja vähemalt esialgu puudub vajadus hakata süsihappegaasi püüdmiseks aretama mõnd uut vetikaliiki.
Et panna mikrovetikad fotosünteesi kaudu süsihappegaasi siduma ja hapnikku tootma, on vaja süsteemi, mis juhiks nendeni süsihappegaasi. Olenevalt sellest, kas põlemise käigus tekkinud jääkgaasid on vetikatele ohutud või mitte, tuleb läbi mõelda gaaside filtreerimine ja jahutamine. Samuti tuleb tagada vetikate kasvuks optimaalne temperatuur ja protsessi muudab tõhusamaks seegi, kui vetikatega rikastunud vett segada. Süsihappegaasi sidumise tehnoloogiaid on maaülikool uurinud koostöös Power Algae ekspertidega.
Koostöö, mis pakub ettevõtjatele võimalust raha kokku hoida ja kasumit teenida
Eesti kliimaolud võimaldavad meil mikrovetikaid õuetingimustes kasvatada kõige soojemal perioodil ehk maksimaalselt neli-viis kuud. Ülejäänud ajal on meie ilm vetikate tõhusaks süsihappegaasi sidumiseks lihtsalt liiga jahe. Soojema kliimaga riikides saaks protsess käia katkematult. Küll aga on meil võimalik protsessi pidevalt käigus hoida neis ettevõtetes, kus saab kasutada jääksoojust. Olgu selleks siis näiteks soojuse ja elektri koostootmisjaamad või katlamajad. Mikrovetikate kasvatamiseks on olemas ka suletud süsteemid, kus taimelavaks lameplaadid, kiletunnelid või muud veega täidetavad anumad.
Selliste ettevõtete hulka kuuluvad näiteks Viru Keemia Grupp ja Fortum ning nendega ongi teadlased juba koostöösuundi arutanud ja esmastes tegevustes kokku leppinud. Praegu ei ole suuremamahulise teadustöö jaoks veel püsivat rahastust leitud, kuid töö selle nimel käib.
Kuid kuidas muuta korstnagaaside puhastamist tulusaks? Selleks on kaks viisi. Ühelt poolt aitab vetikafarmi ülal pidada raha, mis jääb ettevõtjal heitmekvoodi tasuna välja maksmata. Teisisõnu: raha jääb üle vastavalt seotud CO2 hulgale. Samuti on võimalik müüa vetikamassi järeltöötluseks. Vetikaid kasutatakse kalatoiduna ja mujalgi toiduainetööstuses, samuti kosmeetikas ning meditsiinis. Juba olemasolevate tehnoloogiate põhjal saab vetikatest toota biokütuseid, oomega-3-rasvhappeid, pigmente ja antioksüdante.
Teadlased on avatud koostööle kõigi CO2 emiteerijatega, kes näevad praegustes probleemides ärivõimalusi ja kellel on tootmishoone või korstna kõrval pisut vaba maad.
Autor: Timo Kikas, EMÜ biomajandustehnoloogiate professor
Artikkel ilmus Eesti Ekspressiga koostöös valminud eriväljaandes “Praktika ja õpipoisiõpe”