Tööandjate Keskliit

Tarmo Soomere: tuleb osata kasutada evolutsioonilisi eeliseid

Tarmo Soomere räägib tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend demograafiliste protsesside survest loodusressurssidele. Küsisime temalt, kuidas tema näeb rahvastiku vähenemise probleeme ja millised on võimalikud lahendused. 

Eestil on probleem – meie riigi ja rahva kestmine. Eesti elanikkond väheneb kiiresti. Eriti kiiresti väheneb töötajaskond ja samal ajal kasvab eakate arv. Probleem süveneb iga aastaga. Olukord ei ole aastatega paranenud, vaid halvenenud.

  1. Kas tegemist on kriisiga või näevad ettevõtjad tonti seal kus seda pole?

Kriis ja tont on emotsionaalsed sõnad, mis peegeldavad seda, et ühiskonna areng mingil etapil ei ole tasakaalustatud. Töötajaskonna vähenemine tähendab muude asjade kõrval ka konkurentsi ahenemist. Lühemas perspektiivis realiseerub see survena olemasolevate töötajate palga suurenemiseks ja seega nende heaolu teatava tõusuna. Samas toimib see tõkkena tööturule sisenemisel ning lööb nõnda vahel päris valusalt nooremate inimeste pihta. Pikemas perspektiivis kahaneb aga vajadus pingutada, olgu siis valitud erialal enesetäiendamiseks või uude valdkonda suundumiseks. Nõnda võib suhteliselt mugav ja kindel elu kergesti areneda lodevuseks. Kriis tuleb siis, kui hulk ettevõtteid palgasurvega enam toime ei tule. Nõnda on tont toa pimedas nurgas olemas, aga veel mitte väga hirmus.

  1. Mida teha, et me ei hääbuks?

Demograafilised protsessid on aeglased, kuid väga pikaajalise mõjuga; suures osas isereguleeruvad ja vaid üsna vähesel määral juhitavad. Me ei saa teha suurt midagi selles osas, et jämedalt pool inimeste haigustest, aga ka võimekusest ja seadumustest jne on geneetiliselt määratud ehk pärilikud. Hea sõnum on see, et teine pool on muudetav või arendatav.

Nii inimese kui bioloogilise liigi edukus kui ka rahvuse püsimajäämine sõltub sellest, kuidas oma evolutsioonilisi eeliseid ära kasutame. Rahvuse püsimajäämiseks on kindlasti vaja tarkust. Eesti riik tekkis hariduse-usu vundamendile ja realiseerus tänu väga tarkade kaasteeliste süstemaatilisele tööle. Sellest järeldub Thilo Sarrazini poolt sõnastatud hoiatav tõsiasi: tulevaste põlvede edu sõltub paljuski sellest, millistes ühiskonna kihtides sünnib täna rohkem lapsi. Teisisõnu, vajame mitte ainult tarkust, vaid tarkuse süstemaatilist taastootmist.

  1. Kuidas lahendada tööjõupuuduse küsimust Eestis?

Eesti majanduse struktuur on tugevasti kaldu suhteliselt väikese lisandväärtusega tootmise poole. Sellel on ajaloolised põhjused, mistõttu kiireid muutusi loota ei saa. Küll on aga üsna kindel, et aegamisi hakkavad kaduma mitut tüüpi suhteliselt lihtsalt tööd nõudvad töökohad.

Sageli arvatakse, et kriitiline küsimus on, millist perspektiivi pakume neile inimestele, kelle töökohad kaovad. Tegelikult on oluline, millised töökohad asemele tekivad ja kas neile on võtta piisava kvalifikatsiooniga töötajaid. Nii on näiteks Portugalis tüüpiline, et kadunud lihtsat tööd nõudvate töökohtade asemele on tekkinud enam-vähem samasugused, kuid Saksamaal on lihttöö süstemaatiliselt asendunud kõrget kvalifikatsiooni nõudva ja suurt lisandväärtust andva tööga.

Eesti on n-ö ette koolitanud hulga kõrgharidusega spetsialiste. Selle üks tulem on, et kõrgharidusega spetsialistide keskmine palk on vaid veidi kõrgem kui keskharidusega töötajatel. Samas annab taoliste kõrgelt haritud inimeste suur osakaal julgust, et meil jätkub töötajaid ka suure lisandväärtusega tootmise jaoks. Kui mitte praegu, siis tarkuse süstemaatilise taastootmise kaudu järgmises põlvkonnas.

Jälgi meid Facebookis   
×