Tamsar: töötleva tööstuse kasumlikkuse langus teeb murelikuks

Eksportiva töötleva tööstuse kasumlikkuse langus ja investeeringute vähenemine teeb murelikuks, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Statistikaameti 27. veebruaril avaldatud andmeid, mille kohaselt vähenes ettevõtlussektori kasum teist aastat järjest, 2016. aastal oli võrreldes 2015. aastaga langus 10 protsenti. Seejuures vähenes töötleva tööstuse kasum kolmandiku võrra, mõjutatuna peamiselt ekspordile suunatud kütteõlide, metalltoodete ja puidutööstuse kasumi vähenemisest. Ettevõtete investeerigud vähenesid neljandat aastat järjest, 2016. aastal oli oli langus võrreldes aasta varasema ajaga koguni 12 protsenti.

“Kaubandusel läheb hästi, sest palgakasv on kiire ja Eesti inimestel on võimalik rohkem tarbida. Kuid pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik, kui tööstus ja eksport ei suuda järele tulla. Ja palgad ei saa enam kaua samas tempos kasvada, sest see sööb meie ettevõtete investeerimisvõimet” kommenteeris Tamsar. “Kui tööstuse kulud kasvavad pikka aega kiiremini kui tootlikkus ja kasum, on tagajärjeks majanduskasvu aeglustumine ja Eesti konkurentsivõime vähenemine. Siin on nüüd väga oluline, et valitsus ei teeks rutakate otsustega ettevõtluskeskkonda halvemaks ja ei murendaks enam nii kohalike ettevõtjate kui ka välisinvestorite kindlustunnet. Eesti lihtne ja läbipaistev maksusüsteem ja ettevõtete tulumaksuvabastus on loonud hea investeerimiskeskkonna. Seda tuleb hoida.”

Mida saaks valitsus eelneva valguses ette võtta olukorra parandamiseks?

Esmajoones – mis kõige tähtsam – hoiduda tegevustest, mis suurendavad ettevõtjate ebakindlust veelgi. Näiteks järjekordsed ootamatud ja ettevõtjatele negatiivse mõjuga maksupöörded, mille esimene laine oli eelmise aasta lõpus ja uued ideed, näiteks panditulumaks, on täna juba laual. Samuti ei tohiks ettevõtjatele peale panna täiendavat halduskoormust – alates pakendiaktsiisist ja lõpetades ideedega sundida ettevõtjaid seoses võrdõiguslikkuse tagamise vajadusega tegema auditeid.

Teiseks viia energiahind tööstusele konkurentsivõimeliseks – meie tööstused on naaberriikidega võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras ja seda just energia riigipoolse kõrge maksustamise tõttu. Elektriaktsiisi tuleb suurtööstustele langetada ja gaasiaktsiisi ei tohi neile tõsta, sest juba praegu on energia hinnad neile liiga kõrged.

Kolmandaks suurendada tööjõupakkumist läbi selle, et muudab tööturu regulatsiooni paindikumaks ja lihtsamaks. Samuti muuta välismaalt oskustöötajate palkamist veelgi lihtsamaks, sh kaotata sisserände piirarvu. Siin on põhjust nii eelmist kui ka praegust valitsust ka kiita – samme selles suunas on astutud, kuid tuleks olla veelgi ambitsioonikam.

Neljandaks tuleb investeeringute toetamiseks senisest enam riiklikku teadus- ja arendustegevust kujundada lähtuvalt ettevõtlussektori vajadustest.