Tamsar: Milliste teenuste pakkumisest võiks riik loobuda?

Riigireform hakkab küll hoogu sisse saama, aga paljuski on progress näiline, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Riigivalitsemise arendamises on viimastel kuudel tehtud edusamme, millele on viimasest kahest kümnendist raske võrdväärset kõrvale panna. Aga ikkagi ei jätku valitsusel piisavalt tähelepanu mitmele kriitilisele ja lahendust ootavale küsimusele.

Radari esimese hindamise tulemusena sai valitsus riigireformi eest kolme pika miinusega, sedagi avansina. Positiivne hinne sai antud eeskätt sooviga innustada poliitikakujundajaid reformiga senisest sisulisemalt tegelema. Häid algatusi ja vajalikke tegevusi jätkus, kuid need olid paljuski seostamata: riigireformi mõiste ja sihiseade oli keskselt defineerimata, puudus ka ühtne tegevuskava selle kohta, mis tulemusi ja millal soovitakse saavutada. Fookuse puudumise tõttu polnud kindlust, et tehakse õigeid asju õigel viisil. Mai lõpus, teasel hindamisel, oli tublisid edasiminekuid ja hindeks tuli “4 miinus”.

Mais avaldas valitsus riigivalitsemise reformi kava. Paraku on ka selles dokumendis rohkelt algatusi, millega varem niikuinii tegeleti või mis tulenevad muudest võetud kohustustest. Tegevuskavas ei ole püütud kõiki olulisi teemasid põhjalikult katta. Pole püütud ka prioriseerida seda, mis peaks olema eriti oluline, vaid suuresti on üles tähendatud juba töös olevaid asju.

Mõni Riigireformi Radari kolleegiumi hinnangul elulise tähtsusega riigivalitsemise teema ei saa praegu valitsuselt väärilist tähelepanu. Pole lisandunud ei pikaajalist ega strateegilist vaadet.

Kestlikkuse põhiküsimus

Eesti riigi kestlikkuse seisukohast on võtmeküsimus: mis tasemel me tahame ja suudame oma riiki ülal pidada? Igapäevaelus tähendab riik ju eeskätt avalikke teenuseid: julgeolekut, haridust, meditsiini, infrastruktuuri jne. Kus on need kohad, kus me oleme sunnitud teenuste kättesaadavust või kvaliteedinõudeid koomale tõmbama?

Näiteks kooli- ja haiglavõrgu optimeerimine on alad, kus on näha, et teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti samal ajal saavutada on keeruline – kui mitte võimatu. Ent praegu annab valitsus avalikkusele sõnumi, et me tõmbame küll kulusid kõvasti kokku, aga ootused kättesaadavusele ja kvaliteedile jäävad samaks. Sellega kaasneb vältimatult pettumus.

Sellega on seotud ka küsimus, mida praegu veel laiemalt esitatud ei ole: milliste teenuste pakkumisest võiks riik üldse loobuda? Ja teiseks tuleks vastu panna kiusatusele võtta avalikule sektorile uusi ülesandeid.

Riigireformi Radari kolleegium ootab valitsuselt, et lõpuks ometi alustataks tööd muutuste keerises olevate avaliku sektori juhtidega, kes tegelikult peavad riigireformi ellu viima. Tippametnikud peaksid olema muutuste agendid, mitte pelgad käsutäitjad.

Suunisteta tippametnikud

Ent paljude aktuaalsete ümberkorraldusplaanide puhul on hulk juhte sedastanud, et nad vajavad poliitikutelt selgemaid suuniseid. Mis on muudatuste eesmärgid? Mis on asutuste strateegilised ülesanded? Need tuleks juhtidega kokku leppida ja seejärel on vaja vabadust kokkulepped ellu viia. Praegu näeme ikkagi, et igapäevasesse (finants)juhtimisse sekkutakse liiga palju.

Kui valitsus ei suuda avaliku sektori juhtidele toetust pakkuda ega sõnastada selgeid eesmärke ja nende töö tähendust – miks seda tegelikult vaja on? –, saame riigireformi asemel hulga Potjomkini külasid, sest muudatusi tehakse näiliselt. Riigireformi osa peaks olema ka avaliku sektori juhtimise ülevaatamine ja eesmärgistamine. Praegu me seda peaministri pakutud reformikavast ei leia.

Esimene samm peaks aga olema altpoolt tulnud algatuste toetamine – valitsuse liikmetel peab jätkuma selgroogu, et aidata ja motiveerida riigiasutuste juhte, kes valusaid muudatusi teevad. Esimesena meenuvad maanteeamet ja päästeamet, kes ette pandud kärpe-eesmärkide täitmiseks on välja käinud konkreetsed lahendused. Kuna need sisaldavad paraku ka tegevuste koomaletõmbamist, pole tegemist just poliitikute jaoks meeldiva teemaga. Sellest hoolimata oleksin oodanud, et valdkonna ministrid asuvad plaane avalikult toetama ja aitavad neid ka selgitada. Ametnikke ei tohi üksi jätta.

 

KOLM KUUD

Kolm kuud on poliitikas lühike aeg, kuid seekord on seda aega hästi kasutatud. Oleme näinud märgatavat elavnemist.

Vaadeldavasse perioodi jääb kaks tähtsat sündmust:

  • Esiteks, aprillis toimus riigikogus riigivalitsemise reformi kui suure tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mis oli üldse esimene kord, kui parlament riigireformi üle debateeris. Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikud tõdesid, et riigivalitsemise probleeme ei tohi eirata. Selleks et ühtlustada arusaama riigireformi eesmärkidest ja lahendustest, on kavas kokku kutsuda reformi lähteülesande loomise töörühm. Loodetavasti muudab see algatus ka valitsuse riigivalitsemise reformi tegevuskava elluviimise sujuvamaks.
  • Teine tähtis verstapost oli see, et haldusreformi seaduse eelnõu läbis teise lugemise. Kuigi seaduseelnõu on õigustatult kritiseeritud seetõttu, et reform keskendub ainult omavalitsusüksuste ühinemisele ega käsitle avalike ülesannete jaotuse ja rahastamise probleeme, on tegu selge edasiminekuga.

Riigireformi Radar tõi eelmises hinnangus esile vajaduse luua ühtne reformikava ja tugevdada reformi korraldust. Peaminister nõustus selle kriitikaga ja sõnastas riigikogus esinedes riigireformi kolm eesmärki.

1) Kvaliteetsed avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kogu Eestis.

2) Ettevõtjate halduskoormus riigiga suhtlemisel peab vähenema.

3) Avaliku sektori efektiivsus ja paindlikkus peab suurenema.

Mai lõpus avaldas valitsus nendele sihtidele rajatud riigivalitsemise reformi kava. Seegi on riigireformi elluviimises positiivne samm, sest selge plaani olemasolu aitab valitsusel paremini reformi eesmärke ja tegevusi selgitada.

 

ALGATUS

Mis on Riigireformi Radar?

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis jälgib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.

Radar koosneb kahest osast. Kord kvartalis annab 13-st eri valdkondade arvamusliidrist koosnev kolleegium riigireformi edenemisele viiepallisüsteemis hinde. Mõõdetakse, kuidas on reformiga viimase kolme kuu jooksul edasi (või ka tagasi) liigutud. Peale selle avaldatakse jooksvalt kommentaare, milles näidatakse, kuidas aktuaalsed otsused või poliitilised protsessid mõjutavad riigi toimimise eri aspekte.

Riigireformi Radarit rahastatakse eraannetustest. Annetajad on inimesed, peamiselt ettevõtjad, kes tunnevad tõsist muret ja missioonitunnet Eesti riigi tuleviku pärast. Riigireformi Radar ei esinda kellegi otseseid majanduslikke huve.

Jälgi meid Facebookis   
×