Tööandjate Keskliit

Sisserände piirarv saab tänavu esmakordselt täis

Viimastel aastatel on Eesti olnud nõus aastas vastu võtma mitte rohkem sisserändajaid kui 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest. Tänavu on kvoot 1317, kuid Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusel on juba praegu selge, et see tuleb täis enne aasta lõppu, kirjutas Postimees. Siseministeerium plaanib järgmiseks aastaks siiski täpselt sama suurt sisserände piirarvu.

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sisserände piirarvu suurendamine hädavajalik ja selle kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

“Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga (nagu see täna on), oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Tööandjate keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti Riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk. See on oluline edasiminek võrreldes tänase seisuga, kui väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale tuleb maksta 1,24 kordset palka. Kuid see leevedus ei ole piisav, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis ainult umbes 35% töötajaid. Kui on kindel tahe palganõue keskmise palgaga siduda, peaks see olema sektoripõhine.

“Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,” lisas Tamsar.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Eesti Tööandjate keskliidu hinnangul on tegemist Eesti arengu pikemaaegse küsimusega. Aastani 2040 väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal keskmiselt 5000 võrra, mis tähendab et 25 aasta pärast on Eestis praeguste demograafiliste trendide jätkudes 125 000 maksumaksjat vähem. Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, satume raskustesse riigi avalike teenuste pakkumisel vähemalt praegusel tasemel, nagu pensionisüsteem, haigekassa, haridus jm.

Tänavu tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse elama tahtjate piirarv täis ning osa siia tööle soovijaid peab jätma ootele. “Prognooside järgi tõuseb taotluste hulk ka 2017. aastal ning võib eeldada, et piirarv täitub enne aasta lõppemist ja tuleb keelduda elamisloa andmisest piirarvu täitumise tõttu,” kirjutas Politsei- ja Piirivalveamet Postimehe andmetel Siseministeeriumile.

Igal aastal asub Eestisse elama üle 6500 inimese, kes kvoodi alla ei käi. Neist pisut alla poole on Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi kodanikud, kes kasutavad vaba liikumise õigust. Samuti ei kuulu sisserände piirarvu alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde, tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema, tööle õppejõuna või on lõpetanud Eestis kõrgkooli. Ka rahvusvahelise kaitse taotlejad ei kuulu selle kvoodi alla.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×