Tööandjate Keskliit

Selge siht hariduses: paindlikud õpiteed ja palju praktilist õpet

Liina Kersna, haridus- ja teadusminister

Hea hariduse lahutamatu osa on praktika. Seda on vaja nii kutsehariduses kui ka tööturu ootustele vastavas kõrghariduses. Iga õppija peab saama töökeskkonnas selle väärtusliku kogemuse, et hiljem tööturul paremini toime tulla. Praktika ja töökohapõhine õpe on Haridus- ja Teadusministeeriumi üks olulisemaid teetähiseid nii sel kui ka uuel tõukefondide perioodil. 

Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamisele oleme teravdatud tähelepanu pööranud viimased seitse aastat. Akronüümiga PRÕM tuntust kogunud programmi raames on töökohapõhises õppes osalenud üle 6700 õppija ja nende koolitamisesse on kaasatud üle 1300 ettevõtte või asutuse. Rõõm on tõdeda, et tööandjad on üha teadlikumad töökohapõhisest õppest ja praktika vajalikkusest. Kavatseme jätkata praktika ja töökohapõhise õppega seotud tegevustega, kutsehariduses hoiame fookuses eeskätt noori.

Eesti haridusvaldkonna uues arengukavas aastateks 2021-2035 on olulised tegevussuunad õppe parem vastavus tööturu vajadustele, õpiteede paindlikkus ning erinevate õpivõimaluste kättesaadavus. Tööstuse automatiseerimiseks, digipöördeks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on väga oluline, et haridussüsteem pakub õppuritele  just nendele väljakutsetele vastavaid teadmisi ja oskusi.  

Euroopa tõukefondide toel alustame järgmisel aastal kutsesüsteemi reformimist, et tööturul nõutavad oskused kajastuks paremini õppekavades ja kutsekvalifikatsioonides. Selleks loome oskuste liigitussüsteemi ning oskuskirjelduste andmebaasi, mis võimaldavad edaspidi kiirelt ning paindlikult reageerida muutuvatele vajadustele ning koostada oskusprofiile. Samuti arendame edasi oma kasulikkust igati tõendanud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA. Peame oluliseks ka OSKA analüüsides tehtud ettepanekute tõhusamat rakendamist ning et OSKA tulemused oleks sihtrühmadele paremini nähtavad ja kättesaadavad. Seda on väga vaja.

Võrreldes 2013. aastaga on meie avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi rakenduskõrgkoolides tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma vastuvõetute osakaal vähenenud 25%, samas kui IKT valdkonda vastuvõetute osakaal on kasvanud 175%.

OSKA tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt on inseneeriaga seotud valdkondades vaja erialase ettevalmistusega tööjõudu palju rohkem, kui praegu koolitatakse. Seetõttu kavandame uut algatust, mida oleme hakanud nimetama inseneriakadeemiaks ja mille eesmärk on suurendada kutse- ja kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadusele just tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Usun, et loodav inseneriakadeemia aitab kiirendada Eesti tööstuse digitaliseerimist ning annab hoogu rohepöördele.

Meie siht on selge: paindlikud õpiteed ja palju praktilist õpet. Sihile jõudmiseks ehk kõigi nende tegevuste elluviimisel pean äärmiselt oluliseks koostööd teiega, head tööandjad.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×