Rõivas või Ratas?
Ettevõtjate rahulolematus Ratase valitsusega näib tulenevat mitte niivõrd valitsuse stiilist nagu Rõivase ajal, kuivõrd tegelikest otsustest.
Viimased kolm aastat ehk Taavi Rõivase ja Jüri Ratase valitsuste ajal on tööandjate keskliit jälginud majanduse dünaamikat majandusspidomeetri nimelise vahendiga. Võib öelda, et üldiselt ei ole ettevõtjad kummagi valitsusega rahul olnud, kuid Rõivase valitsuse ajal oli neist 60% häälestus neutraalne. Praegu, Ratase ajal on neutraalseid vaid 44%. Neutraalsete vastuste arvelt on Ratase valitsuse ajal suurenenud rahulolematus.
Rõivase valitsuse ajal süvendas rahulolematust ja tüdimust tõenäoliselt eelkõige Reformierakonna valitsemisstiil. Keegi ei kannata liiga pikalt kuulata üht ja sama juttu, kus majanduse tõusu arvel endale loorbereid pähe sätitakse.
Ratase puhul väljendatava rahulolematuse taga tundub olevat mitte niivõrd valitsuse stiil, kuivõrd tegelikud otsused, mis näitasid, et valitsejad ei saa ettevõtluskeskkonna muredest ja kitsaskohtadest lihtsalt aru, valitsuse selgitused aga uppusid üldisesse sõnavahtu. Kusjuures tõenäoliselt usub valitsus, et ta ajabki õiget asja.
Kõige rahulolematum on tööstussektor
Keskmiselt on rahulolematus kolme aasta jooksul olnud 47%. Seega ei ole ligi pooled ettevõtjad valitsuse majanduspoliitikaga rahul. Rõivase valitsuse ajal oli keskmine rahulolematute osakaal 37% ja Ratase ajal 53%.
Kõige rohkem on rahulolematus suurenenud töötlevas tööstuses. Kuigi Ratase valitsuse ajal tööstustoodangu nõudlus taastus ja üldine konjunktuur muutus positiivseks, suurenes valitsuse majanduspoliitikale antud negatiivsete hinnangute osakaal 32%-lt 52%-le. Kuigi tööstussektoril läheb tänu välisnõudluse kasvule Ratase valitsuse ajal üldiselt paremini kui Rõivase ajal, on rahulolematust riigisisese majanduspoliitikaga rohkem. Selle üks võimalik ajend võib olla süvenev tööjõupuudus, mille lahendustes pole valitsus suutnud piisavalt kiiresti kokku leppida.
Huvitav tendents on see, et valitsusega oldi rohkem rahul, kui too mitte midagi ei teinud. Tundub, justkui oleksid ettevõtjad öelnud: „Parem ärge tehke midagi.” Selle hoiaku üks põhjus on kindlasti varasemad halvad maksuotsused. Ka Eesti lennuühenduste vähenemine ja samal ajal riigisisese tasuta transpordi üleskütmine võis põhjustada tööandjate rahulolematust. Samuti ka valijate reaktsiooni kartuses suuremate investeeringute mittetoetamine, nagu tselluloositehas ja kanafarm Lõuna-Eestis.
Rahulolu suurenemine jäi üürikeseks
Vaatame nüüd ka rahulolu poolt. Valitsuse majanduspoliitikaga on kolme aasta jooksul keskmiselt rahul olnud 3,4% ettevõtjaid, Rõivase ajal oli neid 4% ja Ratase ajal 3%. Ratase valitsusaja alguses suurenes rahulolevate osakaal koguni 7%-ni, kuid langes varsti 2%-ni, kuhu on jäänud kauemaks kui aastaks. See võib peegeldada algul Keskerakonna poliitikasse uskunud või lihtsalt midagi uut oodanud ettevõtjate lootust ja hilisemat pettumust.
Suurimad Ratase-aegsed positiivsed otsused puudutasid ilmselt ehitussektorit: linnahallist konverentsikeskuse kujundamise plaan ja riigi üürimajade ehitusprogramm. Positiivselt hinnati ka majutusteenuse käibemaksu tõstmisest loobumist, IKT-sektori soodustamist, Tallinna Sadama börsile viimist. Tähelepanuväärne on, et teenindus- ja ehitussektoris suurenes rahulolevate ettevõtjate osakaal 2017. aasta esimeses pooles 11%-ni, kuid langes hiljem kohati 0%-ni.
Mida sellest järeldada?
Ettevõtjatel on ootus, et varem tehtud vead pärast valimisi parandatakse, ettevõtjad jäetakse rahule ja lastakse neil luua väärtust, millel praegune riik majanduslikult püsib. Uuel sündival koalitsioonil on võimalik varasema kahe valitsuse tegudest õppida ja vältida vigu, mida siis tehti.
Tööandjate sõnum on lihtne: elage ise ja laske ka teistel elada. Avatud maailmas on ettevõtjatel rohkem võimalusi mujale liikuda kui kunagi varem. Ettevõtjad ei taha näha rohkem Läti-rallisid, ei taha, et välistööjõudu peab maksuvabalt Leedust rentima. Nad tahavad, et valitsus mõtleks näiteks sellele, kuidas meelitada Brexiti eest pagevaid Londoni ettevõtteid Eestisse. Kus on meie plaan selleks? Kas oleme nende jaoks üldse pildil? Vaevalt. Selle asemel et omade käest rohkem ja rohkem makse välja pigistada, peaks valitsus looma hoopis võimalusi, et Eestisse tuleks väljast järjest rohkem ettevõtteid ja kapitali.
Artikkel ei väljenda tööandjate keskliidu liikmete toetust või mittetoetust ühele või teisele erakonnale. Tööandjate arusaama Eesti majanduse ja riigijuhtimise suurimatest vajadustest peegeldab meie manifest „Ajaga võidu”. Artiklis ja manifestis käsitletud teemad on arutusel 7. veebruaril toimuval konverentsil „Tuulelohe lend” alapealkirjaga „Keda me valime?”.