Riik kui tark tellija
Mida tähendavad innovatilised riigihanked ja kuidas teha nii, et riik oleks tark tellija, kirjutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Sigrid Rajalo.
Hollandi üks suuremaid haiglaid, Rotterdami ülikooli meditsiinikeskus, seisis tavapärase probleemi ees: vaja on vähendada kulusid. Kindlasti oleks võinud probleemi lahendada tavapärasel moel, mis enamasti tähendab otseste kulude kärpimist või seniste asjade/teenuste vahetamist ostuhinna poolest odavamate vastu. Haigla juhtkond otsustas aga tavapäratuma lähenemise kasuks. Haigla 70 000 voodikoha iga-aastase puhastamise kulud olid liiga kõrged. Haigla otsustas hankida uudse lahenduse. Sellise, mida turul veel olemas ei olnud. Innovatsiooni toetava hanke tulemusel sai haigla endale sobiva lahenduse, voodite puhastuskulud vähenesid 35% võrra, süsinikdioksiidi emissioon vähenes 65% võrra. Robootikal põhineva lahenduse välja töötanud mikroettevõttel IMS Medical (8 töötajat, käive ligikaudu 1 miljon eurot aastas) avanesid uued võimalused nii kodu- kui ka eksporditurul, sest samalaadsete probleemide ees seisavad teisedki haiglad.
Sellise hanke läbiviimise eest pärjati Rotterdami haiglat 2014. aastal Euroopa innovaatilisima hanke auhinnaga. 2015. aastal võitis auhinna Austria Rahapada heitvee taaskasutussüsteemi hankimise eest. Austria Rahapada kasutab nimelt müntide vermimiseks aastas ligikaudu 4 miljonit liitrit vett. Hanke tulemusel saadud vee aurustumisel põhinev tehnoloogia võimaldab taaskasutada 97% vett. Lepingu võitnud ettevõttele avanesid uued turud, sest tehnoloogia on rakendatav teisteski valdkondades.
Innovatsiooni toetavad riigihanked tooks teadus- arendustegevusse kümneid miljoneid
Avaliku sektori asutuste ostujõud moodustab Euroopa Liidu sisetarbimisest hinnanguliselt 19%. Eestis on see näitaja mõnevõrra väiksem, kuid siiski märkimisväärne, jäädes olenevalt aastas 8 ja 12% vahele. See tähendab, et Eestis ostab riik igal aastal keskmisel 2 miljardi euro eest turult tooteid, teenuseid, ehitustöid ja muid lahendusi. Kui ka 1% neist hangetest toetaksid innovatsiooni, st ostetaks midagi uudset, suunduks sel moel ettevõtete arendustegevusse ligikaudu 20 miljonit eurot.
Riigihangetel on keskne roll innovaatiliste toodete ja teenuste turu loomisel ja arendamisel. Sel moel on avalik sektor aktiivne uudsete lahenduste arendustegevuse toetaja ning nende lahenduse esmane klient, andes ettevõttele olulise referentsi ning panustades aktiivselt innovaatiliste lahenduste turu tekitamisse ja arendamisse. Hankija ise saab tulemuseks paremad, efektiivsemad, madalamate kuludega või kasutajamugavamad avalikud teenused või tooted, sest innovatsiooni ei osteta innovatsiooni kui sellise pärast. Innovatsioon on vahend kulude kokkuhoiuks, kasutajamugavama lahenduse pakkumiseks, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks vms, sest innovatsioon tähendab kastist välja mõtlemist. Innovatsioon on võimalik ka niivõrd konservatiivses valdkonnas nagu riigihanked – seda on tõestanud Austria, Holland, Suurbritannia, Rootsi, Soome, Norra, Belgia jt.
Rotterdami ülikooli meditsiinikeskus sai hanke tulemusel lahenduse, millega hoitakse püsikuludelt kokku. Lahenduse välja töötanud ettevõttele avanes aga turg, kus Rotterdami haigla kui esmase kliendi referents oli oluline uute klientide usalduse võitmiseks. Innovatsiooni toetavate hangete puhul on võit seega kahepoolne. Miks selliseid hankeid siis juba laialdaselt ei korraldada? Kuigi ka Eestis on hankeid, mis sisaldavad rohkem või vähem innovaatilisi elemente (nt Tallinna Sadama Tark Sadam, RIKi projekt digitaalsest kohtutoimikust, elektriautode programm), ei ole praktika laialdaselt levinud. Avaliku sektori hankes sisalduva potentsiaali kasutamine eeldab tarka tellijat, kes oskab kirjeldada hankevajadust probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavast, ettevõtete arendus- või pakkumisvõimekusest ning oskab kogu hankeprotsessi juhtida.
EAS aitab innovatsiooni hankida
Kuivõrd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb, et Eestis tuleb riigihangetes peituvat innovatsiooni senisest jõulisemalt ära kasutada, on ellu kutsutud innovatsiooni toetavate hangete programm, mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Tänavu aprillis avaneb EASis esimene taotlusvoor, kus riigihangete seaduse mõistes riigihanke kohuslastel (sh kohalikel omavalitsustel) on võimalik taotleda toetust innovatsiooni edendavate hangete läbiviimiseks. Toetust saab taotleda nii lepingu eseme ostmiseks kui ka hanke korralduseks vajalikeks tugitegevusteks, nagu õigusalane nõustamine, projektijuhtimine ja turuanalüüs. Just viimane (turuanalüüs) on väga oluline juba taotlemise faasis, et tuvastada, kas turul pakutav vastab hankija vajadustele või ei.
Kui vastab, siis ei ole tarvis jalgratast leiutada ehk innovatsiooni hankida. Kui ei vasta, siis ilmselt on vaja hankida midagi uudset, kuid oluline on välja selgitada, milline on innovatsiooni määr ehk kas näiteks on vaja korraldada teostatavusuuring või rakendusuuring, toodet arendada, korraldada vastavuskatsetusi, ehitada prototüüp vms. Kõigeks selleks on võimalik taotleda toetust, kuid seda eeldusel, et hanke tulemuseks on rakendatav toode, teenus või lahendus.
Toetusmeede rakendub nutika spetsialiseerumise valdkondades, milleks on 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sh horisontaalselt teistes valdkondades, 2) tervisetehnoloogiad ja 3) ressursside efektiivsem kasutamine, sh tark ehitus. Toetusmäär on 50% ja maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Kõigi asjaosaliste ning ka mõnede teiste riikide innovatsiooni edendavate hangete kogemustega on võimalik tutvuda Eesti esimesel innovaatiliste hangete konverentsil, mis leiab aset 21. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas.