Riigireformi radar: valitsusele ei saa hinnet anda, sest tulemusi ei ole

Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar, kes hindab võimuliidu tegevust riigireformi elluviimisel, heidab valitsusele ette strateegilise juhtimise ja koostöö puudumist. Radari kolleegium viimases kvartalis valitsusele hinnet ei andnud, sest edasiviivate otsuste ja tegevuste puudumise tõttu on töö reformiga sisuliselt tegemata.

Mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo tõdeb otsust kommenteerides, et radari kolleegium on riigireformi hindamisega tõsiselt hädas: „Kui me meenutame 2017. aastal valitsusele antud hindeid, siis need olid kahanevas järjekorras 3, 2 ja 1. Viimati sai valitsus „ühe“, aga sel korral edasiminekut võrreldes eelmises kvartalis antud kesise hindega ei ole. Pigem vastupidi. Seega otsustasime hinde üldse andmata jätta, sest töö on sisuliselt tegemata. Valitsuse tööaeg jookseb, aga reform seisab pärast kohalikke valimisi paigal.“

Tarmo Jüristo sõnul heidab radar valitusele ette strateegilise juhtimise, koostöö ja visiooni puudumist ning poliitikakujundamise vähikäiku. „Valitsus deklareerib avatud valitsemist, mis peaks tähendama tõenditele rajatud ja läbipaistvat otsustamist, alternatiivide kaalumist ja selgust  tehtud valikutes. Tegelikult ei ole paljusid poliitprojekte piisavalt analüüsitud. Näiteks ei hinnatud ega selgitatud korralikult üürimajade programmi, riigipalgaliste töökohtade väljaviimise, tasuta maakonnatranspordi ja maksumuudatuste mõjusid. Madal poliitikakujundamise kvaliteet ja kesine kommunikatsioon on suur murekoht. Valitsuse tähelepanu on protsessidel – koondatakse 10 inimest, viiakse 1000 töökohta pealinnast välja – puudub aga selgus, miks seda tehakse, mis on algatuste mõju ja kas need aitavad meil lahendada probleeme, millega riik tegelikult lähitulevikus silmitsi seisab? Vastus ja vastutus peaks olema tervel valitsusel, mitte üksikutel ministritel.“ 

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tõdeb, et reformi sildiga tegevusi teostatakse projekti korras. „Valitsus on saanud hästi hakkama ühe suurprojektiga – omavalitsuste liitmisega. Riigiaparaadi reformimisel on aga tarvis järgmisi mõjukaid algatusi. Reform peab olema alguse ja lõpuga ettevõtmine, mille käigus parandatakse läbimõeldult ära riigikorralduse olulised kitsaskohad. Õigusloome mahu ja bürokraatia otsustav vähendamine on potentsiaalselt suure mõjuga ettevõtmine, mis kahjuks on jäänud sõnadeks. Tuleks vältida olukorda, kus iga tühistatud bürokraatianõude kohta luuakse kaks uut. Pärast eesistumise lõppu ootasime valitsuselt kiiremat liigutamist ka riigireformi vallas, aga siiani kordub punase niidina sama etteheide – üksiktegevused ja riigihalduse rutiinne putitamine domineerivad visiooni üle. Jääb mulje, et omavahel nõrgalt seotud algatustel puudub tugev kooshoidja ja eestvedaja ning poliitilistel ajenditel heidetakse väärtustel põhinev juhtimine lihtsasti kõrvale.“

Riigireformi radari kolleegiumi hinnangul on Eesti lähituleviku võtmeküsimus, kas praegune valitsus tahab ja jõuab riigireformile elu sisse puhuda. Kui ei, siis kanduvad ootused juba uuele valitsusele. „Tuleviku riik peab olema jõukohane, võimekas ja usaldusväärne, kuid praegu ei lähene valitsus otsustavalt neist sihtidest ühelegi.  Vara alanud valimiskampaania kontekstis on meil selge ettepanek, et koalitsioon lähemal ajal otsustaks, kas nad suudavad defineerida, mida riigireform võimuliidu jaoks tähendab ja leppida kokku, mida veel üheskoos enne järgmisi valimisi ära tehakse või jäetakse see ülesanne järgmise parlamendikoosseisule puremiseks. Meil on mitmeid olulisi riiklikke algatusi – e-riigi kujundamine, EL eesistumine – mis tehti edukalt ära, sest seati selge eesmärk, et see on see, mida me tahame teha. Riigireformi peab sisustama sarnase missioonitunde ja koostöövaimuga. Vaja on tugevat meeskonda ja eestvedajat, kes selle ellu viib,“ võtab Toomas Tamsar riigireformi radari peamised soovitused kokku.

Tutvu Riigireformi Radari hinnanguga põhjalikumalt siin.

Jälgi meid Facebookis   
×