Riigireformi Radar: Reformi edenemine on märkimisväärselt paranenud, hindeks 4 miinusega
Riigireformi Radari kolleegium hindab riigireformi arenguid ajavahemikul märtsi algusest mai lõpuni hindega „neli miinus“. Kui Radari esimese hindamise tulemuseks oli „kolm miinus“, sedagi avansina, siis seekord on edenemine olnud suhteliselt hea. Teiselt poolt ei ole valitsusel jätkunud piisavalt tähelepanu mitmele kriitilisele ja lahendusi ootavale küsimusele.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul mõjutas hinde paranemist valitsuse aktiivsuse oluline suurenemine.
„Riigivalitsemise arendamises on tehtud edusamme, millele on viimasest kahest kümnendist raske võrdväärset kõrvale panna. Haldusreformiga on läbitud teine lugemine Riigikogus, mitmed algatused, näiteks nullbürokraatia projekt, on reaalselt tööle läinud, Riigikogu arutas riigireformi riiklikult olulise küsimusena jne,“ loetles Tamsar. „Eelmine kord kritiseerisime, et valitsusel puudub riigireformi jaoks tegevusplaan. Tänaseks on plaan, ehkki kohati juhuslik, olemas. See aitab kindlasti paremini sihte seada.“
Samas ei saa mitmed elulise tähendusega riigivalitsemise teemad valitsuse tegevuskavas väärilist tähelepanu. Näiteks on kolleegiumi hinnangul riigireformi kontekstis puudu riigi strateegiliste valikute eelarvestamise küsimus.
Radari kolleegiumi liikme, TTÜ avaliku halduse professori Tiina Randma-Liivi sõnul unustatakse riigireformi raames tõhususe suurendamise eesmärkidele keskendudes asjaolu, et kokkuhoidu taotledes võib tekkida oht järeleandmiste tegemiseks avalike teenuste kättesaadavuses ja/või kvaliteedis.
„Valitsusel tuleks algatada arutelu ja teha teha selged teadlikud valikud, millistes valdkondades on prioriteediks eeskätt tõhusus ja ollakse valmis, et teenuse kättesaadavus võib seetõttu väheneda. Ja millistes valdkondades peab avalike teenuste kättesaadavus ja kindlaskmääratud kvaliteet igal juhul säilima. Kokkuhoiuotsused tuleb teha sellele vastavalt, mitte läbi sarnaste eelarvekärbete nõudmise kõikidest valdkondadest,“ ütles Randma-Liiv. „Seejuures tuleks ka kodanike vaatest negatiivsema maiguga mõjud lahti rääkida.“
Plussidena tõi Riigireformi Radari kolleegium veel esile edasimineku riigiauditi projektiga ning nullbürokraatia ja avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmade käivitamise.
Miinustena rõhutas kolleegium mh valitsuse otsuste kvaliteedi paradamise vajadust – kui eelmisel korral toodi positiivse näitena esile Justiitsministeerium, kes asus ilma mõjuanalüüsita eelnõusid tagasi lükkama, siis seekord paistis sama ministeerium ise silma trahvide tõstmise kavaga, millel samuti korralik analüüs puudus. Kärpekavas puudub endiselt valdkondadele spetsiifiliselt lähenemine.
Lisaks ei lahenda avaliku sektori töötajate iga-aastane jupikaupa vähendamine eelarvestrateegia põhiprobleemi – meil on vähe „vaba“ raha investeeringuteks ja avalike teenuste rahastamiseks senisel tasemel. Lahendusi tuleb otsida süsteemi ehk poliitiliste valikute tasandil – mis teenuseid saame endale lubada ja mida mitte? Samuti on kolleegiumi hinnangul riigireformi kontekstis puudu riigi strateegilise juhtimise küsimus – millise institutsiooni roll on riigi strateegilise arengu kavandamine?
Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatatud Riigireformi Radar hindab reformi edenemist kord kvartalis. Hinde annab konsensuslikult kolleegium, kuhu kuuluvad mõttekoja Praxis ekspert Annika Uudelep, Eesti Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, vandeadvokaat ja õigusteadlane Jüri Raidla, ettevõtjad Olari Taal ja Heldur Meerits, AS Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ajaloolane ja mõtleja David Vseviov, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, õppejõud ja teadlane Tiina Randma-Liiv, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro ning Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Lisaks kvartaalsele hinnangule avaldab Riigireformi Radar regulaarselt kommentaare, kus analüüsib erinevate poliitiliste otsuste ja protsesside mõju riigivalitsemise eri aspektidele ja riigireformi eesmärkide poole liikumisele.
Loe täispikka hinnangut ja vaata lisaks: www.reformiradar.ee