Tööandjate Keskliit

Põletavast probleemist lootustandva lahenduseni

Ando Laanesoo AS-ist Haapsalu Veevärk andis retsepti, mida teha siis, kui hädasti on vaja oskustega töötajaid, kuid neid ei koolitata kusagil. Just niisuguse probleemiga silmitsi seistes otsustasid Eesti Vee-ettevõtete Liidu liikmed ohjad haarata, et asutaks koolitama töötajaid, kes käitavad vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. On ju veekäitluse eesmärk tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav joogiveevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine ja seeläbi kindlustada elanike tervis ja ohutus ning keskkonnahoid. Selle valdkonnaga on Eestis seotud ligi 500 inimest ja tuleb arvestada, et paljud töötajad lahkuvad kõrge vanuse tõttu lähiajal tööturult

Vee-ettevõtete Liit seadis mitmed olulised küsimused ja otsis neile vastused.

Miks on vaja koolitada töötajaid?

  • Veekäitluse tehnoloogiad ja protsessid on keerukad ning vajavad väga heade teadmiste ja oskustega töötajaid
  • Veekäitlusega kaasnevad tegevused mõjutavad keskkonda,piirkonnas elavate inimeste tervist ja heaolu
  • Töötaja otsused mõjutavad otseselt ettevõtte majandustulemusi (elektrienergia tarve, erinevate kemikaalide kulu, keskkonnatasud, seadmete kulumine ja rikked)

Kes vajavad koolitatud töötajaid ?

  • Eesti Vee-ettevõtete Liitu kuulub 41 vee-ettevõtjat.
  • Tööstusettevõtted (Estonian Cell, Rakvere Lihatööstus, Felix, Võru Juust jne)
  • Sadamad
  • Kaitsejõud
  • Politsei- ja Piirivalveamet

2014. aasta sügisel alanud läbirääkimised viisid eduka koostööni Järvamaa Kutsehariduskeskusega, eelkõige seetõttu, et koolil oli juba kogemus biogaasijaama operaatorite töökohapõhise õppe korraldamisest. Järvamaa Kutsehariduskeskus on kaasanud õppetöösse oma kooli õpetajaid, kes loevad osasid mooduleid, näiteks karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, elektrotehnika ja automaatika alused, lukksepa- ja keevitustööd. Spetsiifilisi mooduleid loevad erinevate ülikoolide õppejõud või praktikud vee-ettevõtetest.

Kuid enne koolitustegevuseni jõudmist tuli lahendada üks probleem – puudus veekäitlusoperaatori kutsestandard! Kutsestandard on tähtis alusdokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud ehk kompetentsusnõuded. Veekäitlusoperaatori kutsestandardi alusel koostas Järvamaa Kutsehariduskeskus õppekava ja selle rakenduskava. Rakenduskava kirjeldab moodulite kaupa õpiväljundeid ja hindamiskriteeriumeid, selles tuuakse välja iga mooduli maht, teemad, õppemeetodid, hindamine, õppematerjalid ja õpetajate nimekiri.

Kui ka kooli külastanud 3-liikmeline komisjon oli hinnanud positiivseks valmisolekut avada uus õppekavarühm “Veekäitlusoperaator” ja minister oma käskkirjaga andnud õppetöö alustamiseks rohelise tule, alustati uue eriala õpetamisega:

2017 -24 õppurit, 2018-11 õppurit; 2019-20 õppurit. Mais 2019 lõpetas esimene lend ja pärast lõpueksamit omistati 5 kutsetase 23 inimesele.

21.06.2019 .a. I lend 5. taseme veekäitlusoperaatoreid

Ando Laanesoo, kes ise spetsialistina ka veekäitlusoperaatoreid koolitab, leiab, et õppetööd saab veelgi arendada:

  • vajadusel tuleks avada ka venekeelne õpperühm;
  • koostada kaasaegseid õppematerjale (näiteks: reoveepuhasti operaatori käsiraamat);
  • tuua õppetöösse enam digiõpet (näiteks: RVP protsessi modelleerimine)
  • anda õppurile rohkem praktilisi oskusi (näiteks: seadmete hooldus, keevitamine, lukksepatööd)

Mõistagi on olulisel kohal ka kogu valdkonna ja kõigile nii vajaliku eriala tutvustamine.