Tööandjate Keskliit

Peaminister Kaja Kallase teadus- ja arendustegevuse ettekanne Riigikogus 26.01.2022

Austatud Riigikogu, lugupeetud saadikud, head kuulajad! Eelmisel kevadel siin Riigikogus vastu võetud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ seadsime sihiks saada uuendusmeelseks, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustavaks riigiks. Eesti eesmärk on muutuda teadmusühiskonnaks, kus saame oma valikutes alati teadmistele toetuda ning oskame neid teadmisi Eesti inimeste heaolu ja majanduse edendamiseks kasutada.

Ilma teadus- ja arendustegevuseta ei lahenda me tegelikult ühtegi arenguvajadust, kuulugu see siis keskkonna-, tervise-, ettevõtluse, või riigijuhtimise valdkonda. Oleme ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus teadus- ja arendustegevuse toel loodud lahenduste tähtsus on kasvamas kõigis valdkondades ja sektorites. Probleemid, millega meil täna tuleb ühiskonnas ja maailmas laiemalt rinda pista, on muutunud oluliselt keerukamaks ja mitmetahulisemaks, kui need olid 10 või 20 aastat tagasi. See kõik on ootuspärane, kuid tähendab ka kordades suurenenud vastutust riiki ja ühiskonda mõjutavate otsuste tegemisel.

Hea Riigikogu!

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine on koalitsioonileppega tagatud ja kasvamas. Teaduse konkurentsipõhine ja baasrahastus on üle paljude aastate jälle tasakaalus. Mõlema rahastust oleme alanud aastal veel kuue miljoni euro võrra suurendanud. Investeeringute asemel on ülikoolid ja ettevõtted kasvatanud kulusid teadlaste palkadele, sest uut teadmist saavad luua vaid inimesed, mitte majad või keerulised tehnoloogiad üksinda. Ülemöödunud aastal tõusid tööjõukulud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas 14%.

Valitsus on pidanud kinni laiapõhjaliselt kokkulepitud teadusrahastamise eesmärgist. Lõppenud aastal eraldati riigieelarvest 1% SKPst teadus- ja arendustegevuse toetuseks. Nii on see ka sel aastal. Vaatamata erakordsetele aegadele ning energia-, julgeoleku-, tervise- ja kliimakriisile oleme riigieelarvelisi vahendeid teadus- ja arendustegevusele suurendanud.

Märgilised muutused on toimumas erasektori teadus- ja arendustegevuses. 2019. aastal möödusid Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud avaliku sektori kuludest. See on ammu oodatud areng! 2020. aastal kasvasid need veelgi, ületades esmakordselt 10 aasta jooksul 1% mahu SKPst. Avalikus ja erasektoris kokku kulutati siis teadus- ja arendustegevusele 481 miljonit eurot, mida on 115 miljonit eurot rohkem kui kaks aastat varem. Selle muutuse vilju näeme peagi.

Teadus- ja arendustegevuse kulude poolest suhtena SKPsse olime Euroopa Liidu riikide võrdluses teist aastat järjest 11. kohal. Põhjamaadele järele jõudmiseks tuleb veel kõvasti tööd teha, ent oma teadus-ja arendustegevuse kulude 1,8 protsendiga SKPst oleme Läti 0,7 protsendist, Leedu 1,2 protsendist ja Poola 1,4 protsendist paremini toimetanud. Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud ületasid Läti erasektori omi absoluutsummades rohkem kui 4 korda. Meist suurema Leedu ettevõtjad kulutasid arendustegevusele meiega summaarselt sama palju.

Eesti tööandjad on võtnud oma allkirja teadusleppel väga tõsiselt. Sooviga teadvustada teadus- ja arendustegevuse investeeringute olulisust läbi edulugude on käivitatud 2% klubi. Need on ettevõtted, kes investeerivad juba täna teadus- ja arendustegevusse vähemalt 2% oma käibest või vähemalt miljon eurot aastas. Teiste ettevõtete innovatsiooni hoogustamiseks on Tööandjate Keskliidu juurde loodud Innovatsiooni käivituskoda. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris on kasvamas ja ka noorenemas. Usun, et see trend toetab ka Eesti tööstusettevõtete jätkuvat arengut ning aastaks 2035 seatud tootlikkuse eesmärgi saavutamist.

Tugevate alusuuringute kõrval on jõudsalt kasvamas rakendusuuringute ning katse- ja arendustööde maht. See tähendab, et me oskame loodud teadmisi üha paremini inimeste heaolu ja majanduse heaks tööle panna.

Kasvav osa riigieelarve teadus- ja arendustegevuse kuludest jõuab teadlasteni läbi ministeeriumite, aidates riigil teha ühiskonna arenguvajaduste lahendamisel nutikamaid valikuid. 2020. aastal kasvas riigisektoris rakendusuuringute maht poole, ülikoolides tervelt neljandiku võrra. Kunagi varem ei ole riik tellinud nii palju teadust valitsemisalade probleemide lahendamiseks. 

Mõneski riigivalitsemise valdkonnas oleme eeskujuks ka naabritele. Eesti teadlaste osalus NATO teadusorganisatsioonis on suhtena kaitsekuludesse kõigi riikide suurim. 

Heaks näiteks on ka koroonapandeemiaga seotud uuringud ja nende mõju ühiskonnas: professor Krista Fischeri mudelid, professor Ruth Kalda seireandmed, professor Tanel Tensoni reoveeproovid. Nende analüüside põhjal on valitsus teinud koroonaviiruse levikuga võitlemisel ühiskonnaelu vahetult puudutavaid otsuseid. See koostöökogemus on olnud heas mõttes õpetlik ning edasiviiv nii poliitikutele, teadlastele kui ka ametnikele ja ühiskonnale laiemalt.

Toetamaks ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate partnerite leidmisel, on edukalt tööd alustanud uus rakendusuuringute programm. Esimesel tegutsemisaastal pöördus EASi poole arendusplaanide nõustamiseks üle 200 Eesti ettevõtte, hindamise on läbinud ligi 100 tehnoloogiaprojekti. Kahe taotlusvooru tulemusel on käivitatud 43 miljoni euro väärtuses uuringuid ja arendusi, millega muudetakse seni ettevõtetes kasutusel olnud tehnoloogiaid, protsesse ja tooteid. Ettevõtjate huvi rakendusuuringute vastu on olnud nii suur, et oleme programmi mahtu juba suurendanud. 20 miljonit eurot oleme nendeks arendusteks planeerinud ka 2022. aastal.

Näitena on Cleveron programmi toel arendamas uue põlvkonna pakiroboteid, mis aitavad e-poest tellitud kaupu tarbijale mugavalt kätte toimetada. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega arendab ettevõte R-S OSA tehnoloogiaid põlevkivituha toorainena kasutusele võtmiseks. Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi arendustööde fookuses on aga sellise plastijäätme ringlusesse võtmine, mida me täna ei oska taaskasutada. Teadlaste panus majanduse ja ühiskonna teadmispõhisemaks muutumisse ei ole olnud suurem.

Ka ülikoolid on käivitanud erinevaid teadmiste ja tehnoloogia siiret toetavaid üksusi ja tegevusi. Lõppenud aastal õnnestus Tartu Ülikooli teadlaste baasil tekkinud personaalmeditsiini hargettevõttel Antegenes jõuda suurinvesteeringu ja strateegilise partnerluseni välisettevõttega. Tänu sellele jõuavad Eesti teadlaste poolt vähiennetuseks välja töötatud uudsed geenitestid Suurbritannia turule.

Energiakriisi valguses tuleb muidugi meelde Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste teaduspõhine koostöö KredExi ja ehitusettevõtjatega, mille raames töötatakse välja ja piloteeritakse kortermajade tehaselist soojustamist. See aitab meid nii kliimaeesmärkide saavutamisel kui ka leevendab energiakulu, vähendades rahalist survet perede toimetulekule. Ka meie ärihoonete energiakasutus on kõike muud kui säästlik. Teadmussiirde vajadus on selles vallas suur ja kasvav. Õnneks saame selliseid näiteid iga aastaga tuua üha rohkem.

Hea Riigikogu!

Palju tööd on muidugi veel ees. Eesti ühiskonna arenguvajadused on võimalus majanduslikuks ja sotsiaalseks innovatsiooniks. Eesti siht rohe- ja digipöörde elluviimisel peab olema ühiskonna arenguhüpe ja heaolu kasv.

Ameerika astronaut Jim Lovell on öelnud, et inimese jõudmine Kuule ei olnud ime, see oli otsus. Et suurtes asjades edu saavutada, vajame palju inimesi, asutusi ja ettevõtteid, kes selle otsuse enda jaoks teevad.

Skeleton Technologies on võtnud koos Tallinna Tehnikaülikooliga sihiks muuta Eesti kõrgtehnoloogiliste energiasalvestussüsteemide uurimise ja arendamise keskuseks. See on suurepärane näide ettevõtete, teadlaste ja riigi koostööst. Uuest ökosüsteemist tehnoloogiamahukas valdkonnas, millest tõuseb kasu Eesti majandusele, keskkonnale ja teadusele, ent ka rohetehnoloogiate arengule laiemalt.

Tartu Ülikooli teadlased professor Enn Lusti juhtimisel on löönud käed ettevõttega H2Electro, et ehitada uudsel tehnoloogial põhinevat elektrolüüserit. See on rohelise vesiniku tootmise tsüklis oluline lüli, mis aitab tuule- ja päikeseenergiat vesinikuna salvestada. Koostöös ettevõttega AuVeTech valmis sama instituudi teadlastel esimene Eestis loodud kütuseelement, mis suudab vesiniku muuta elektrienergiaks.

Selliste ökosüsteemide tekkele peame kaasa aitama ka teistes valdkondades, olgu nendeks siis personaalmeditsiin, tark toidutootmine või tehisintellekt, kui nimetada vaid mõnda.

Valitsus on loomas ka uusi omakapitali instrumente, et aidata kaasa teadusmahukate ja rohepööret toetavate ettevõtete arengule Eestis. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse sisaldavad riske, ent õnnestumine kasvatab meie tarka eksporti ja aitab täita kliimaeesmärke. Ka õiglase ülemineku fondi ja taasterahastu meetmetest on suur osa suunatud innovatsiooni toetamisele ja targa majanduse kasvule. Ees seisab aga suur töö, et nende toime Eesti majandusele ja regionaalsele arengule pääseks mõjule.

Teadus on vaba ja me oleme Eestis oma teadusasutuste autonoomia üle põhjusega uhked. Riigi arenguvajaduste lahendamisel vajame aga ka alusteaduste panust. Pikas perspektiivis sünnib kõige enam innovatsiooni ju siiski alusteadustest, kuigi sealsete tulemuste väärtuse mõistmine võib vahel aega võtta. Erinevalt rakendusuuringutest ja arendustoetustest ei hakka me alusuuringute toetamisel ka tulevikus uurimisteemasid ette andma. Oma valikutega on aga kõigil teadlastel võimalik nendesse muutustesse oluline panus anda.

Seatud sihtideni jõudmiseks vajame senisest rohkem teaduskogemusega töötajaid. Teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta jääme paljudele OECD riikidele alla.

Doktorikraade kaitstakse meil suhtarvuna vaid 87% Euroopa Liidu keskmisest. Me ei taha ennast siin võrrelda ju Lätiga, kus see on vaid 22%, või Leeduga, kus see on 48%. Sest meie eeskujuks on Soome ja Rootsi, kus mõlemas kaitstakse doktorikraade Euroopa keskmisega võrreldes 139%.    

Doktorikraadi kaitsmiste arv meie ülikoolides tuleb pöörata tõusutrendi. Olen nõus president Alar Karisega selles, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole diplomite või kraadide arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada. Ent teadlaseks kasvatakse doktoriõppes.

Peame oluliselt suurendama omaenda noorte huvi doktoriõpingute ja teadlasekarjääri vastu, et tagada eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kestlikkus. Meil ei ole liiga palju välisdoktorante, vaid on liiga vähe Eesti doktorante. Ülikool saab õppejõude palgata ainult doktorikraadiga inimeste hulgast. Eestikeelset kõrgharidust saavad pakkuda vaid doktorikraadiga eesti keelt oskavad inimesed. Nende abi vajavad üha rohkem ka ettevõtted ja riigiasutused.

Lahendusena on valitsus saatnud Riigikogule arutamiseks doktoriõppe reformi paketi. Selle eesmärgiks on muuta doktoriõpe karjäärivalikuna atraktiivsemaks, paremini tasustatuks ja luua eri teekondi selle läbimiseks. Reformi elluviimiseks on 2022. aasta riigieelarves eraldatud kuus miljonit eurot. Nüüd tuleb see ülikoolidel koos partneritega sisuga täita. Kavas on muuta doktorantide ettevalmistus selliseks, et üha kasvav osa neist hakkab tööle ja viib Eesti elu edasi väljaspool ülikoole. Nii jõuame lähemale teadmistemahuka riigi ja ühiskonna eesmärgile.

Lõppenud aastal valmis Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035, lühidalt TAIE. Ootus uuele strateegiale on, et see suurendab senisest veelgi enam teaduskogukonna ja ettevõtjate ühist panust ühiskonna ja majanduse arendamisel. Oleme selleks tugevdanud ka Teadus- ja Arendusnõukogu ehk TANi rolli teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiliste otsuste tegemisel. TANil on uues koosseisus innovatsiooni ja teadmussiirde kompetents kõigi aegade tugevaim. Tööd on alustamas EASi ja KredExi baasil loodud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Riigikogu sisukaid arutelusid ootab peatselt uus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks peame üle vaatama ka valdkonna juhtimise ja korralduse, rahastamise ja erinevate osapoolte rollid. Sammuna terviklikuma poliitikaloome poole reguleerime sama seaduse raames esmakordselt nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni riiklikku korraldust.

Uut seadust ette valmistades ei ole me unustanud oma väärtusi, juuri ja keelt. Meie rahvusteadustega ei tegele mitte keegi, kui me seda ise ei tee. Seetõttu pakume uues seaduses välja, et teaduse tulemusrahastuse mudelis oleks kõrvuti üldiste kvaliteedi- ja tulemusnäitajate, ettevõtluskoostöö ja ühiskonna arengusse panustamise näitajatega ühe kriteeriumina ka rahvusteaduste arendamisega seotud näitajad. See on meile oluline, sest rahvusteaduste edendamine on Eesti kultuuri ja riigi püsimajäämise eelduseks.

Eesti on väike riik, mis on mõnes mõttes hea. Ent meil on paratamatult suurtest vähem inimesi ja vahendeid, et tegeleda ühtviisi hästi ja süvitsi kõigega. Peame tegema valikuid. Aasta lõpus lükkasime käima arengukavas välja valitud viie teadus- ja arendustegevuse fookusvaldkonna sisustamise töö. Need viis valdkonda on digilahendused, tervisetehnoloogiad, ressursside väärindamine, kestlikud energialahendused ja elujõuline Eesti, mis keskendub Eesti ühiskonna, rahvuse ja kultuuriruumi arenguga seotud valdkondadele.

Jätkame läbirääkimisi teadusasutuste ja ettevõtjate, erialaliitude ja ministeeriumitega, et täpsustada valitud valdkondade arenguks vajalikke tegevusi ja rahastamisvõimalusi. Need valdkonnad on väga eripalgelised, seetõttu on väga eripalgelised ka nende vajadused. Tahame kõigi fookusvaldkondade arengu teekaartideni jõuda kevade jooksul, et käivitada vajalikud meetmed sügisel.

Head kuulajad!

Eesti teadlased ja teadusjuhid on aastaid teinud suurepärast tööd, olnud mitmes vallas maailma tugevaimate hulgas ja suutnud oma taset ka väiksema rahastuse aegadel kasvatada. Aitäh teile selle eest!

Oleme teiega koos kogemas seda hetke, kui Eesti tugev teadus hakkab tasahilju muutuma Eesti ühiskonna ja majanduse tugevuseks. Selle nimel on tehtud palju tööd, kogetud pettumusi, tagasilööke ja saadud edasiviivaid õppetunde. Peame sellel laineharjal edasi liikuma, et saadud hoogu hoida ja kasvatada.

Teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine kasvab 2022. aastal 40 miljoni euro võrra, tõustes sellega 323,7 miljoni euroni. Nii suur ei ole avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusse mitte kunagi varem olnud. See on hoog, mida meie teadlased ja ettevõtted edasiminekuks väga vajavad.

Majanduse struktuuri ja inimeste harjumuste muutmine ei ole kerge, aga meil ei ole valikut. Kui me seda ei tee, peatub varem või hiljem nii Eesti ühiskonna heaolu kui ka inimeste palgakasv ning Eesti riigi ees seisvad arenguvajadused jäävadki lahendamata.

Eelmiste aastate arengud annavad alust uskuda, et nii ei lähe. Eestis tehtav tippteadus panustab ühiskonna ja majanduse arengusse üha nähtavamalt. Üha rohkem ettevõtjaid on teinud valiku teadmispõhise ja tehnoloogiamahuka arengu kasuks. Riik on muutusi soodustava keskkonna loomisega lõpusirgel. Sihid on kokku lepitud. Jätkugu meil vaid tarkust ja püsivust nende poole liikumisel!

Aitäh teile!

Kaja Kallas

Peaminister

Autor: Kaja Kallas, Eesti Vabariigi peaminister

Foto: Allikas www.theparliamentmagazine.eu, fotograaf Natalie Hill

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×