Tööandjate Keskliit

Olavi Lepp: oleme jätkuvalt majanduse vereringe

Swedbank on oma blogis välja toonud, et tööjõu tootlikkuse kasv jääb üha rohkem maha tööjõukulude kasvust ning see hakkab pidurdama meie arengut. Kas lahenduseks võiks olla suurem rõhk innovatsioonile ning kuidas leida häid inimesi, uurisime Swedbank Eesti juhilt Olavi Lepalt, kes astub üles tööandjate konverentsil „Tuulelohe Lend“. 

Kuidas me paistame innovatsiooni osas võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Oleme jätkuvalt digitehnoloogiate kasutamisel alla Euroopa keskmise, isegi võrdluses Ida-Euroopa riikidega. Näiteks on väga tugevalt selles tõusnud Leedu. Sealsetelt kolleegidelt kuulen, kuidas digiareng on hoo sisse saanud. Samas on digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul tasuvusajad lühemad, kui mõnel muul investeeringul. 

Kuidas lahendada Eesti ettevõtjaid pikalt kimbutavat tööjõupuudust?  

Ettevõtjad on mitmel puhul välja toonud oskustööliste puuduse. Kindlasti tasub mõelda siin sellele, kuidas me asju nimetame. Näiteks mitmetes ettevõtetes on masinaoperaator rohkem programmeerija kui kangide liigutaja, miks mitte seda siis nii nimetada? See puudutab nii erialade populariseerimist noorte hulgas, aga ka täiskasvanute ümberõpet.

Avalikus inforuumis on aeg-ajalt juttu pea saabuvast majanduslangusest. Milline on prognoostulevikuks?

Aasta on majanduses alanud turbulentselt, see on võtnud mõtlikuks. Tekkinud on üleilmne ebakindlus, mis viirusehooaja edenedes on veelgi hoogu juurde saanud. Oleme siiani vaadanud, et majandus pigem aeglustub. Kuid meile on teadmata koroonaviiruse mõju – kaua see kestab, mis riike mõjutab, millised majandussektorid kõige enam löögi alla satuvad jne.

Ettevõtetel tuleb üle vaadata oma tarneahelad ja talituspidevus. Enam ei pruugi juba sissetöötatud teid pidi tootmiseks vajalikku kaupa või toorainet saada. Ning selle tulemusel võib tekkida olukord, kus töötajaid jääb üle.

Teisalt,  see on ettevõtetele võimalus, globaalsete tarneahelate ümbervaatamisel võime muutuda atraktiivseteks. Samuti võime hakata tegema asju, mida on varem Eestis väljaspool tehtud. Iseenesest on Eesti ettevõtete osakaal sihtturgudel on nii väike, et targalt tegutsedes võib ka keerulisel ajal leida võimalusi kasvamiseks.

Kas need meetmed, mida pangad rahapesu tõkestamisel teevad, on piisavad või üle vindi?

Pangad on endiselt majanduse vereringe. Meie finantseeritud on jätkuvalt väga suur osa Eesti ettevõtlusest.Need, kes on hakanud rääkima kontode mitteavamisest või sulgemistest, peavad oma ettevõtlusmudeli üle vaatama, sest varasemate mudelitega enam jätkata ei saa. Kontode mitteavamine või kontode sulgemine on pigem erandlik, mitte tavapärane. Näiteks eelmisel aastal avasime ettevõtetele üle 8 000 konto.

Eesti on võtnud majanduses ja rahanduses riskide vähendamise suuna. Tervikuna on üldine keskkond muutunud, millest on pangad ja järelevalve aru saanud. Pankadel on üldiselt vaja teada, kes on tegelik kasusaaja ehk omanik, kust on pärit vara, kes on ettevõtte kliendid ning milline side on Eestiga. Need on põhikriteeriumid, mille alusel kliente teenindame ning nendest kinnipidamist järgib tugevalt ka järelevalve.

Räägime ka Swedbankist kui tööandjast. Olete saanud Eesti Tööandjate Keskliidult tunnustuse kui parim praktikakoht. Mida teete täna, et kindlustada vajalik järelkasv?

Oleme aastaid võtnud julgelt praktikante ja välja arendanud programmi KickStart, kuhu igal aastal kandideerib 70 – 100 praktikakohale keskmiselt 1000 õppijat. Päris paljud on meile hiljem ka tööle jäänud või tööle tulnud. Praegusel hetkel ongi meil käimas praktikantide valimisperiood ning võimalus kandideeridaligi 70 ametikohale.

Anname oma praktikantidele praktika ajal päris tööd teha, mitte ei varjuta ja tinglikult liiguta faile ühest kohast teise. Ja nad saavad ka tasu. See on meie tugev kasvulava ja soovime, et järelkasv tunneks end õiglaselt kohelduna.

Jälgi meid Facebookis   
×