Tööandjate Keskliit

Ohutu töökeskkond on kasulik töötajatele ja kasumlik tööandjale

Iga päev juhtub Eestis keskmiselt 13 tööõnnetust. Ligi viiendik tööõnnetustest põhjustab töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Aastal 2014 kaotas Eesti tööõnnetuste tõttu ligi miljon töötundi.

Eelmisel aastal viis Tööinspektsioon tööohutuse ja töötervishoiu kontrolli läbi 3836 ettevõttes ja  tuvastatas 17 611 rikkumist. Iga tööohutusest möödavaatamine on risk nii töötajate tervisele kui ka ettevõtte kasumlikkusele. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi andmetel ühe tööõnnetuse keskmine kulu ettevõttele (2012. aasta statistikale tuginedes) 1137 eurot. Seega on tööandja jaoks kokkuhoid tööohutuselt vaid näiline ning probleemid saabuvad ühes tööõnnetustega.

Maailmast leiab kaalukaid uuringuid (British Safety Council, 2014), mis tõestavad, et investeeringud ohutumasse töökeskkonda vähendavad näiteks haigusest tingitud töölt puudumisi, tööõnnetuste arvu, töötajate asendamisega seotud kulutusi, kindlustuskulusid ning tõstavad töö produktiivsust, töötajate lojaalsust ja töötahet. Viimase tõestuseks on fakt, et 61% töötajatest on valmis pingutama rohkem tööandja nimel, kes panustab tööohutusse (Aviva, 2011). Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel toob iga läbimõeldult töökeskkonda panustatud euro tagasi 2,50 – 4,80 eurot.

Kuidas alustada?
Varem töökeskkonna ohutusele vähe tähelepanu pööranud tööandja võiks esmalt mõelda, kas ta on kõrvaldanud kõik talle teadaolevad ohud töötajatele. Esimeseks sammuks sobib riskianalüüsi läbiviimine. See on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Riskianalüüsi praktiliseks osaks ongi ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.

Riskianalüüsi viivad läbi tööandja esindajad, vastav teenusepakkuja või teostatakse see ettevõtte esindajate ja ettevõttevälise teenusepakkuja koostöös.

Juhul, kui tööandja ei ole seni võimalikult turvalise töökeskkonna nimel pingutusi teinud, tasub koheselt kõrvaldada kõik teadaolevad ohud ning paralleelselt asuda ka riskianalüüsi teostama.

Laiemalt aitab töökeskkonna ohutust ettevõttes hinnata järgmine kontrollnimekiri. Töötajate tervist ja ettevõtte kasumlikkust hindavas organisatsioonis on:
• määratud vastavalt õigusaktide nõuetele töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust korraldav töökeskkonnaspetsialist. See võib olla ettevõtte juht, töötaja või väline teenusepakkuja;
• valitud töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ehk töökeskkonnavolinik;
• välja selgitatud, hinnatud ja kontrollitud töökeskkonna ohutegurid ehk koostatud riskianalüüs;
• koostatud ohutusjuhendid tehtavatele töödele ja kasutatavatele töövahenditele;
• hästi läbi mõeldud ja korraldatud juhendamine ja väljaõpe. See on ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste teket ja süvenemist;
• reguleeritud isikukaitsevahendite kasutamine;
• korraldatud töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juures;
• kindlaks määratud süsteem töökeskkonna juhtimiseks ehk kuidas viiakse läbi sisekontrolli;
• hea ohutuskultuur ehk viis, kuidas asju aetakse. Sellesse panustavad nii tööandja eeskuju näidates kui ka töötajad saadud juhiseid järgides.

Kokkuvõttes on turvalisem töökeskkond nii töötajate kui ka tööandjate huvides, kasulik ja kasumlik ning sünnib mõlema osapoole koostöös. Kunagi ei ole liiga vara sellega alustada või jätkata ning iga läbimõeldud samm ohutuma töökeskkonna nimel on tark investeering.

Täiendavat infot ja selgitavaid artikleid leiab portaalist www.tööelu.ee  ning lisainfot saab küsida töökeskkonna konsultandilt, helistades Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonda või kirjutades aadressil ti@ti.ee.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×