Tööandjate Keskliit

Mis loom on vastutustundlik ettevõtlus ja mida see hakkab tähendama riigihangetes?

Teadmine vastutustundlikust tegutsemisest peab jõudma ka keskmise suurusega ettevõtete ja kõige väiksemate firmadeni, tutvustas EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg üht sihtasutuse eesmärki selles valdkonnas. Idee on viia vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse pool sisse ka riigihangete protsessi, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Vastutustundlik ettevõtlus.

Kõigepealt peaksime ehk paika panema, mis õigupoolest on vastutustundlik ettevõtlus. Muidu kipub teema laialivalguvaks jääma.

Minu arvates tegeleb iga ettevõte vastutustundliku ettevõtlusega, küsimus on ainult selles, et enamik ei teadvusta seda, et nad seda igapäevaselt teevad. Ükski ettevõte ei tööta teadlikult keskkonnanormidele vastu või vastupidiselt kogukonna eesmärkidele, see ei ole ühegi ettevõtte eesmärk.

Samal ajal kasvab surve mõõta vastutustundlikku ettevõtlust skaalal, kas see toob ettevõttele äriedu, kas see loob kasumit. See on võib-olla natuke liiga julge nõudmine. Mitte kõik vastutustundliku ettevõtlusega seotud tegevused ei too ettevõttele automaatselt kasu või loovad kasu alles pikemaajaliselt.

Tegelikult võiks kogu vastutustundliku ettevõtluse jagada kolme tegevusgruppi. Esmalt tuleb heategevus, mille alla käib näiteks koos organisatsiooniga talgutel osalemine või töötajate vabatahtlikkuse ergutamine. Teiseks on ettevõtte igapäevase tegevuse tulemuslikumaks muutmine, mis tähendab äritegevuse protsesside suunamist nii, et see säästaks keskkonda ja suurendaks tootmise efektiivsust. See on osa ettevõtte senisest ärimudelist.

Kolmanda tegevuste grupi moodustab see, kui ettevõtted muudavad vastutustundliku tegevuse kaudu oma ärimudelit. Nad leiavad täiesti uued ärivaldkonnad, mis keskenduvad sotsiaalsete või keskkonnaalaste muutuste saavutamisele.

Eriti hea oleks, kui ettevõtjad teeksid vastutustundlikke tegevusi kõigis kolmes tegevusgrupis eri aegadel.

Uuringud ütlevad, et Eesti ettevõtjad mõtlevad vähe tulevikule. Kui realistlik see on, et siinse ettevõtjani jõuaks teadmine, et läbimõeldud, vastutustundlik tegutsemine on talle endale kasulik?

Julgen öelda, et paljud suured ettevõtted teevad täna neid tegevusi juba teadlikult. Väiksemad ja keskmise suurusega Eesti ettevõtted kahjuks veel mitte.

Üks suunav jõud vastutustundliku ettevõtluse projektidega alustama on see, et Skandinaavias on see teema hästi levinud. Need ettevõtted Skandinaaviast, kes otsivad siit partnereid, ja Eesti ettevõtted, kes soovivad eksportida Skandinaaviasse, kaasatakse vastavatesse projektidesse läbi partnerluse või selle kaudu, et leida uusi partnereid.

Eestis on väga tubli olnud MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, millel on tänaseks 37 aktiivset liiget ja mis tegeleb teadlikkuse tõstmisega koolituste ja nõustamise kaudu.

Valitsus kinnitas 2012. aastal vastutustundlikkuse ettevõtluse tegevuskava kolmeks aastaks 2012–2014. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas hiljuti, et uut tegevuskava järgmiseks perioodiks ei koostata ja seetõttu pole ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil tänaseks riigi tasandil head partnerit. Seetõttu ulatas Ettevõtluse Arendamise SA foorumile abikäe, et aidata seda tegevust vedada, mille abil saaks nimetatud teemasid riiklikes strateegiates ja tegevuskavades paremini teadvustada. Koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga leiavad jätkusuutliku ettevõtluse teemad koha EASi koolitusprogrammides. Oktoobris tunnustab EAS Ettevõtluse Auhinna galal ka ühte parimat vastutustundlikku ettevõtet.

See 37 aktiivset liiget tundub hirmus väike arv.

Arvestades, et Eestis on pea 60 000 majandustegevust omavat ettevõtet, on see kindlasti väike arv. Meie eesmärk on, et teadmine vastutustundlikust tegutsemisest jõuaks ka keskmise suurusega ettevõtete ja kõige väiksemate firmadeni.

Aga kuidas see info inimesteni viia?

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum korraldab aastas 2–3 suuremat seminari. Enamasti on need välja müüdud. Üks edukas lugu innustab ka teisi ettevõtjaid. Kui keegi on tänu vastutustundliku ettevõtluse rakendamisele saavutanud ärilist edu ja saanud ka ühiskonnas positiivset tagasisidet, aitab see ka teistel kaugemale jõuda.

Kas EAS-i roll piirdub nende tegevustega, mida kirjeldasid, või on selles vallas veel ideid?

Suur mõte, mida Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on tegelikult kogu aeg ajanud, on see, et riigihangete protsessi tuleks vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse pool sisse. Selleks tuleks muuta riigihangete seadust, mida on üritatud tulutult juba aastaid. Kuidas täpselt, seda on praegu veel vara öelda.

Mainisid vastutustundliku ettevõtte auhinda – mis see täpsemalt on?

EASi ettevõtluskonkursil Ettevõtluse Auhind on erinevad auhinnakategooriad. Sel aastal otsustasime, et üks kategooria on vastutustundlik ettevõte. Konkurss läheb lahti kevadel ja võitja kuulutame välja oktoobris.

Aga kuidas te seda vastutustundlikkust mõõdate?

Hindame seda selle järgi, kas ettevõttel on olemas vastutustundliku ettevõtluse programm(id). Kas ettevõte on aasta jooksul teinud tegevusi nendes programmides ning kui suur on sellest tegevusest tekkinud kasu ühiskonnale.

Toon võrdluseks kinnisvarahalduse ja puhastusteenustega tegeleva ettevõtte ISS Eesti, mis on viimastel aastatel võtnud tööle küllalt palju puuetega inimesi. Nende puhul on näha, et ettevõte on käinud ajast ees ja alustanud tööjõuturult tõrjutute tööhõivesse tagasitoomist ammu enne töövõimereformi rakendumist.

Aga siin on ju jälle see, et tegu on välisomanduses suurettevõttega.

Õige. Ja enamasti tulevadki uued normid just välisomanduses ettevõtete poolt, kes võtavad omaks üldised Euroopa praktikad.

Pean oluliseks, et vastutustundlikkuse programme veaksid ettevõtetes tippjuhid. Vastutustundlikkuse teemad ei saa olla ainult personaliosakonna või suuremates ettevõtetes keskkonnateenistuse teemaks. Oluline on tippjuhi roll kogu selles protsessis.

See kirjeldus muidugi kipub viitama, et auhinna saab suurettevõte?

Ma ei ole sellega päri. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kvaliteedimärgiste jagamisel said paljud suurettevõtted hõbemärgi. Kuldmärgi saajate seas oli mitu väikest või keskmise suurusega ettevõtet nagu Loodusvägi, Villapai või Manpower.

Aga ikkagi jääb vägisi selline mulje, et vastutustundlikkus on Eestis pigem suurettevõtete ja Kalamaja hipsterite teema.

Enamasti see nii ei ole. Ma arvan, et läbi edulugude saabki seda teemat rohkem teadvustada. Kui ettevõtted, kes on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga täna ühinenud, tooksid ise välja, kuidas vastutustundlik olemine aitab kaasa ettevõtte jätkusuutlikkusele, oleks sellest palju kasu. Tegelikult on võimalik vastutustundlikult tegutsemisega leida uusi kliente, kasvatada tulevikus äri ning kogukonnaga koostööd tehes leida väiksemates piirkondades uut tööjõudu ja saada tulevikus pühendunud töötajaid.

Kui võtta alles tööjõuturule sisenenud kõige noorem põlvkond, siis nemad hindavad keskkonnasäästlikkust, tulevikule suunatust ja teiste huvidega arvestamist palju enam kui tänane vanem generatsioon.

Kuidas EAS-i enda tegevustes vastutustundlikkus läbi mõeldud on?

See on ka meile suhteliselt uus teema. Täna tegeleme küllalt palju EAS-i strateegia ja väärtustega, kevadel uuendame oma põhimõtteid tegevuste ja klientide osas. Mulle väga meeldiks, kui suudaksime oma tegevustesse lisada vastutustundlikkust ja suuremat ettevõtete huvidega arvestamist.

Kui uus see teema siis õigupoolest on?

Maailmas hakkas vastutustundliku ettevõtluse suund levima 10–15 aastat tagasi. Norra võttis selles vallas vastu riikliku strateegia 2009. aastal, olles üks esimesi riike, mis koostas põhjaliku poliitikadokumendi.

Milline võiks olla maksimumprogramm? Kus võiksime olla kümne aasta pärast?

Kümne aasta pärast võiksid ettevõtted olla oma tegevustesse need programmid integreerinud. Läbi selle paraneks kindlasti ka ettevõtjate endi maine ühiskonnas. Juba täna on ettevõtjate maine hea, aga võiks olla veel parem. Parimad ettevõtjad võiksid olla riiklikult tunnustatud nagu meie parimad teadlased, kirjanikud ja sportlased – ka aasta ettevõtja võiks olla selles reas. Täna on ettevõtjad siiski pigem teises kategoorias.

Tahan rõhutada, et paljud ettevõtjad tegelevad juba täna ja seda endale ise selgelt teadvustamata, sotsiaalse vastutustundlikkusega. Oluline oleks ettevõtetel kaardistada, millele nad järgmised kaks ja järgmised viis aastat pühenduvad, et tegevused vastutustundlikkuse osas oleks pikemaajaliselt eesmärgistatud. Ühest heategevuskampaaniast või ühes projektis osalemisest selleks ei piisa.

Aga mida öelda ettevõtjale, kes leiab, et vastutustundlik ettevõtlus on tore asi, kuid mul on ainult viis töötajat, enne ei ole mul mõtet sellele mõelda, kui neid on 15? Kas teda peaks ümber veenma?

Ettevõte peab ise tundma, kas ta soovib sellega tegeleda või mitte. Kui vaadata Eestis ringi, siis kõik need ettevõtted, mis on väiksemate kohtade mootoriks, seda mingil määral teevad. Nad teevad seda parandades lasteaedade mänguväljakuid, aidates mööblit hankida või osaledes keskkonnaprojektides. Nad lihtsalt ei nimeta seda vastutustundlikuks ettevõtluseks.

Suur osa töötajaid, kes on neil palgal, on konkreetsest kogukonnast pärit ja ettevõtted tahavad oma mainet seal hoida. Läbi kogukonna tagasiside otsivad ettevõtjad lahendusi, mis kogukonnale sobiksid ja võimaldaksid seal ka tulevikus äri teha. Seejuures ei ole oluline, kas ettevõttel on viis, viisteist või viissada töötajat.

Siin on lihtne reegel – vastutustundlik tegevus aitab ettevõttel pikaajalises perspektiivis teha paremat äri.

Allikas: Ärileht

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×