Tööandjate Keskliit

Meelis Kitsing: soovin rektorina, et EBSis õppimine oleks üha atraktiivsem nutikatele üliõpilastele

Eesti Tööandjate Keskliidu liige Estonian Business School valis uueks rektoriks Meelis Kitsingu. Meelis jagas meiega oma mõtteid, mida soovib uuel ametikohal ära teha ja milliseid võimalusi näeb valdkonna arendamiseks. 

Mida soovite rektoriametis ära teha – jätkata sama joont või tuua kaasa märkimisväärseid muudatusi?

Usun, et dünaamilisel rahvusvahelisel eraülikoolil on Eestis oluline roll. Me suudame olla paindlikud ning pidevalt arenedes ja eksperimenteerides luua uut väärtust. Just see arusaam motiveeris mind kandideerima rektoriks. Olen olnud EBSis viimased kolm aastat majandusteooria ja rahanduse õppetooli juht. Seega olen olnud osa meeskonnast, kes on töötanud välja meie arengukava ning hakanud muutusi ellu viima.

Soovin rektorina, et EBSis õppimine oleks üha atraktiivsem nutikatele üliõpilastele ja teistele õppuritele nii Eestist kui ka teistest riikidest. See eeldab üha enam kõrge tasemega õppejõude värbamist. EBS  jätkab nii Eesti kui ka rahvusvaheliste õppejõudude palkamist, kes suudavad teha tasemel teadust ning kvaliteetselt õpetada. Head õppejõud meelitavad ligi nutikaid üliõpilasi ja vastupidi. Samuti on minu jaoks oluline teaduse ja arendustegevuse tugevdamine EBSis, kuna see aitab samuti arendada õppetööd ja siduda EBS tihedamalt teadmiste põhise ettevõtlusega. 

Olulisel kohal ka digitaliseerimine, mis siis aitab eelpooltoodud eesmärkide saavutamisele kaasa. Covid-19 mõjul läks EBSi üleöö üle digitaalsele õppele, kuna olime selleks teinud vajalikud investeeringud digiplatvormi kolm aastat tagasi. Üha enam kasutame tulevikus hübriidõpet, mis võimaldab viia kokku nii traditsioonilise klassiruumis toimuva õppe ja virtuaalse õppe plussid. See loob ka hea võimaluse külalisõppejõudude kaasamiseks üle maailma ning pakub õppuritele suuremat paindlikkust.

Milline on teie hinnangul Eesti kõrghariduse seis?

Haridus, mida Eesti kõrgkoolides antakse, on väga hea, eriti fakti- ja baasteadmiste puhul. Teaduses, mis kindlasti õpetamist toetab oleme väga tasemel – eriti arvestades, kui väike see riik on. Suuremaks väljakutse on see, kuidas seda, mida meie inimesed teavad ja nende haridustaset paremini majandusarengus, ettevõtluses ära kasutada. Siin on hästi oluline juba selline pehme poole teadmine ja erinevate teadmiste ning inimeste kokku viimise oskus. See ei ole puhtalt faktiteadmiste või tehniliste lahenduste küsimus, vaid ka juhtimise oskus.

Rohkem on vaja interdistsiplinaarset lähenemist ja üha rohkem mängida läbi erinevaid koostöötamise stsenaariumeid.  Mõelda tuleb mitte praegustele või eilsetele vajadustele tööturul, vaid aastaid ette, kuna praegused üliõpilased ja teised õppurid jõuavad viiteajaga tööturule. Oluliseks muutuvad näiteks virtuaalse koostöö oskus, disain mõtlemine kõige laiemalt, võime töötada inimestega erinevatest kultuuridest, sotsiaalne intelligentsus, analüütiline võimekus ja palju muud.

Olete öelnud, et teie eesmärk EBS rektorina on arendada EBS oluliseks hariduse ja ettevõtluse koostööplatvormiks. Millest alustate ja mida plaanite?

Saame ülikoolina panustada sellesse koostööse nii läbi teaduse kui ka hariduse. Testime pidevalt enda uusi arendusi koos ettevõtjatega. Üks selline uus lahendus on meie nanokraad, mille käivitame selle aasta sügissemestril. Mõte on võimaldada paindlikku ülikoolis õppimist, kus iga õppur saab valida sobiva tempo vastavalt võimalustele. Kes soovib, saab muidugi teha kahe aastaga magistrikraadi, kuid need kellel on tihe ajagraafik saavad jagada enda õppekoormuse pikemale ajale ning endale ise n.-ö. legoklotsidest üles ehitada sobiva õppekava.

Teadmispõhise ettevõtluse puhul on vajalik, et kõigil tekiks  õppimisharjumus. Tahame just õppimisharjumuse tekkimise panustada luues paindlikke lahendusi kõigile õpihuvilistele, mitte ainult traditsioonilistele üliõpilastele. Miks mitte nädalas mõnel õhtul tulla EBSi kuulama loengut, osalema arutelus, kohtuma teiste ettevõtjatega selle asemel ei minna näiteks kinno või vaadata kodus televiisorit.

Meil räägitakse palju sellest, et innovatsiooni ja teadusarendusse tuleks enam panustada ning et sellest võiks saada peale majanduslangust just see võti, millega majandust käima tõmmata. Olete sellega nõus?

Innovatsiooni tuleb mitte lihtsalt panustada vaid panustada oluliselt. Siin kehtib raamatust „Alice Imedemaal“ tuntud Punase Kuninganna hüpotees: „Selleks, et paigal püsida tuleb joosta. Selleks, et edasi minna, tuleb joosta üha kiiremini.“ Palju on kinni hoiakutes. Esiteks, teaduskogukonna puhul tuleb väärtustada rakenduslikke lahendusi ja koostööd ettevõtjatega rohkem. Teiseks, ettevõtluskogukonnal tuleb mõelda pikemajaliselt võtmes, kuidas tekitada uusi turge uute lahenduste abil, mitte ainult keskenduda lühiajalisele nõudlusele ja optimeerimisele tõhususe suunas. Kolmandaks, poliitikakujundajatel on vaja reaalselt seada teadus ja arendustegevus prioriteediks, mitte lihtsalt teha vastavalt poliitilisele tsüklile katteta retoorilisi lubadusi.

Mille taha jääb täna koostöö teadmistemahkua ettevõtluse arenguks?

EBS ootab ettevõtjatelt sisulist panustamist. See võib väljenduda väga lihtsates asjades. Näiteks nõustamises uute õppekavade väljatöötamisel. Uurimusprobleemidega meie poole pöördumises, kus meie õppejõud ja teadlased saavad olla abiks. Aga ka näiteks aeg-ajalt külalisloengute pidamises, et siduda õppetöö üha rohkem praktiliste väljakutsetega.

EBS on juba investeerinud 900 000 eurot erinevatesse idufirmadesse. Nende hulgas on näiteks Timmu Tõke, Haver Järveoja ja teiste EBSi vilistlaste poolt loodud 3D printimise tehnoloogia ettevõte Wolfprint 3D, mis ka praegusel keerulisel ajal suutis kaasata investoritelt lisakapitali.Meie jaoks on oluline ökosüsteem, kus ettevõtlusteadmised ja -eksperimendid on oluline osa õpikogemusest erinevatel õppeastmetel. Siin me ei toetu ainult oma teadmistele vaid teeme koostööd StartupWiseGuys kiirendiga, mis on Euroopa edukamaid B2B kiirendi.  Näiteks on meil plaan väljaarendada tööstusdoktorantuuri õppekava, mis on otseselt ettevõtluse arendamise ja eksperimenteerimisega soetud.

Mis saab sügisest, kui välistudengite ja -õppejõudude Eestisse tuelk on raskendatud. Kas peate töö kardinaalselt ringi korraldama?

Praegu on meie üliõpilastest üle kolmandiku väljastpoolt Eestit, kuid enamik meie  välistudengeid on Euroopa Liidust. Kõigist välistudengitest alla kümnendiku on väljastpoolt Euroopa Liitu. Tegelikult need tudengid, kes on väljastpoolt Euroopa Liitu, tegid elu keerulisemaks juba enne Covid-19 pandeemiat. Nende Eesisse saamisega kaasneb alati suur bürokraatia ja alati on kahtlus politsei- ja piirivalveameti poolt, et äkki nad tulevad siia mingitel muudel põhjustel. Me oleme eraülikool ja meil on suhteliselt vähe ressursse selliseks asjaajamiseks.

Selles osas ootaks kindlasti palju paindlikuma lähenemist, mitte lauskeelde. Näiteks on võimalik kõrgema Covid-19 riskiastmega riikides pärit tudengid suunata karantiini mõneks ajaks peale riiki lubamist. Siin tuleks mõelda, kuidas maandada riske ja samal ajal hoida erinevad võimalused avatud.  Oleme edukalt läinud juba sel kevadel üle digiõppele ning usun, et hübriidõpe pakub siin lahendusi.

Lõpetuseks – EBS kuulub Tööandjate Keskliitu. Mida see ülikoolile annab ja mida teie kui ülikooli rektor ootate sellest koostööst?

See koostöö võimaldab paremini mõista tööandjate vajadusi ning arusaama, kuhu Eesti ettevõtted plaanivad areneda. Selle põhjal on EBSil võimalik arendada nii õppeprogramme kui ka teha uurimustööd, mis lähevad paremini kokku tööandjate eeldustega,

Samuti on Tööandjate Keskliit oluliseks foorumiks, kus arutada, kuidas arendada Eesti ettevõtluse ja hariduse keskkonda konkurentsivõimelisemaks. Näiteks värske OSKA analüüs soovitas muuta ärinduse magistriõppe vähemalt teatud osas tasuliseks. See on kindlasti üks teema, mis väärib tööandjate tähelepanu, sest hariduse rahastamise suurt pilti vaadates peaks olema selge, et tasuta lõunaid ei ole olemas.