Kuula tööandjate pooltundi: kas meie digitiiger veel hüppab?

Euroopa digitaalsusarengu kohta avaldatake igal aastal Digital Economy and Society Index (DESI), kus Eesti on avaliku sektori digitaliseerituse osas Euroopas number üks. Murekoht on aga erasektori digitase, millega oleme kahjuks Euroopa keskmisest madalamal. Siit tekib paratamatult küsimus, kas Eesti digitiiger veel hüppab ja kes peaks seda hüpet tagant utsitama? Küsimustele annab saates vastuseid IT-ettevõtja ja Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Saadet juhib Hando Sinisalu. 

Probleem on Eestis suurimat tööhõivet pakkuva tööstuse ja tootmise valdkonna madal digitaliseeritus. Teiseks saab tuua välja asjaolu, et e-kanalites tehtavate toimingute ja tehingute hulk on meil vaid 15% sellest, mis on reaalsus Euroopa arenenud riikides. Mainitud tehingud ei ole vaid jaekaubanduses tehtavad ostud ja müügid, vaid ka „ärilt ärile” tehingud, kus digitaliseeritus on madal – e-kirjaga saadetud PDF-arve ei ole näite digitaliseeritusest.

Eraettevõtluses on digitaliseerituse tõstmiseks vaja tegeleda kahe küsimusega: esiteks reaalolukorraga tööjõuturul ja teiseks digiskepsisega. Tööjõu olukord on silmaga nähtavam ja käega katsutavam ehk siis ettevõtted peavad hakkama arvestama asajaoluga, et kvaliteetse tööjõu osakaal langeb ja kogu vajaminevat tööjõudu ei saa ka mujalt sisse tuua. Lahenduseks ongi paratamatult suund digitaliseerimisele.

Digiskepsise puhul ei aita aga miski muu kui katsetamine, sest tihti ei osata uue tarkvara- või digilahenduse osas selle kasutegurit kohe näha. Samuti on kokkuhoiuarvutused digitaalses olukorras valed: tihti arvutatakse võiduks vaid kokkuhoidu tööjõukuludelt, ei osata aga näha kasu paindlikkuselt, mahtude ja kvaliteedi kasvult jne. Paljud firmad, kes on digipöörde läbi teinud, ei osanud oodata nii kiiret uute turgude avanemist ja firma võimekust neil edukalt tegutseda.