Tööandjate Keskliit

Kokkuvõte olulisematest tööõigust puudutavatest seadusemuudatustest

Valik õigusakte tööandjatele, mis jõustusid 2021. aasta lõpus või jõustuvad 2022. aasta alguses

  1. Kollektiivlepingu seaduse muutmine – kollektiivlepingute laiendamise kriteeriumid

        Jõustus 22.11.2021

Muudatuse kohaselt võib kollektiivlepinguga laiendada palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi kogu sektorile vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40% vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 % tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget.

Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Valdkonna eest vastutav minister (sotsiaalminister) kontrollib laiendatava kollektiivlepingu tingimuse ning informeerimis- ja konsulteerimisprotsessi vastavust nõuetele.

Üleriigilise töötasu alammäära kokkuleppele kehtib eriregulatsioon.

Selgituseks: kollektiivlepingu laiendamine tähendab kollektiivlepingu tingimuste kohaldamist ka nende töötajate ja tööandjate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled ega mitte ka isikud, kelle huve pooled kollektiivlepinguga esindavad, kuid kes tegutsevad kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal või selle tegevusala piires kollektiivlepingus kokku lepitud ametialal.

Link kollektiivlepingu seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021012

 

2. Ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisiku seaduse muudatused

 Jõustusid 22.11.2021

Täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.

Muudatuse kohaselt juhul, kui tööandja juures on ametiühingu usaldusisikuid rohkem (vähemalt kaks), siis on tööandjal sätte kohaselt kohustus võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel, vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.

Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Link seaduste muudatustele: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021002

Ametiühingute seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/191347?leiaKehtiv

Töötajate usaldusisiku seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021018

 

3. Töölepingu seaduse muutmine – muutuvtunni kokkulepete projekt kaubanduses

Jõustus 15.12.2021

Riigikogu võttis 25.11.2021 vastu töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega piloteeritakse jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist.

Regulatsioon põhineb aprillis 2021 sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Kui pilootprojekt ennast õigustab võiks see laieneda kõigile sektoritele.

Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

Muutuvtunni kokkulepe jaekaubanduses

(1) Jaekaubanduse tegevusalal tegutseval tööandjal on õigus sõlmida kirjalikus vormis muutuvtunni kokkulepe töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär.

(2) Muutuvtunni kokkuleppe järgi võib töötaja lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (muutuvtunnid). Kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.

(3) Muutuvtunni kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:

1) kokkuleppe koostamise algatab töötaja kirjalikus vormis ja kokkulepe vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele;

2) tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust;

3) kokkulepe ei ole sõlmitud rohkem kui 17,5 protsendiga tööandja töötajatest.

(4) Töötajal on õigus muutuvtundide tegemisest keelduda. Muutuvtundidega nõustumist kinnitab töötaja iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Tööandja teatab töötajale muutuvtundide alusel töötamise vajadusest vähemalt 24 tundi ette.

(6) Summeeritud tööaja arvestuse korral võib muutuvtunde summeerida. Töötajaga kokkulepitud töötundide ja muutuvtundide summeerimisel kasutab tööandja sama arvestusperioodi. Muutuvtunnid tuleb summeeritud tööaja arvestuse korral kanda tööajakavasse, kus need on selgelt eristatavad. Arvestusperioodi lõppedes esitab tööandja töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud ja töötatud töötunnid, muutuvtunnid ja ületunnid.ˮ;

Muutuvtunni kokkuleppe järelhindamine

Sotsiaalministeerium analüüsib koostöös sotsiaalpartneritega hiljemalt 2024. aastal muutuvtunni kokkulepete rakendamise mõju ja tulemuslikkust.

Muutuvtunni kokkulepete kehtivus

Muutuvtunni kokkulepped kehtivad kuni kokkuleppes märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2024. aasta 14. juunini.ˮ.

Töölepingu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021002

 

4. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused

Jõustuvad 01.04.2022

Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega või kaugtöö tegemise võimalust.

Töötajal on õigus taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi, millele tööandja peab mõistliku aja jooksul reageerima.

Tööandja reageerimisaega seaduses täpsemalt ei reguleerita, kuna see sõltub oluliselt konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks lapse koduõppele jäämise korral peab tööandja reageerimisaeg olema tunduvalt lühem võrreldes näiteks olukorraga, kui töötaja teab oma elukorralduse muudatustest pikemat aega ette.

Õigus paindlikke töötingimusi küsida ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama.

Juhul, kui tööandja ei näe võimalust töötajale vastu tulla ning paindlikke töötingimusi võimaldada, peab ta selle kohta 15 päeva jooksul töötajale kirjaliku seletuse andma.

Samuti sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122021038

 

5. Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Jõustub 01.09.2022

Seadusega kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel.

Muudatus aitab luua paindlikumad töötamisvõimalused, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes.

Link seaduse muudatustele: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021002

Töölepingu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021004

 

6. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Jõustub 01.04.2022 (osaliselt  jõustunud 05.11.2018, 01.09.2019 ja 01.07.2020)

Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi.

Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos.

Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette.

Lapsepuhkust on seaduse järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.

Surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest saab vanem kasutada ka tollele mõeldud lapsepuhkust ehk kokku 20 tööpäeva ühe lapse kohta.

Aastas võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva.

Alates 1. aprillist on kõigil lapsevanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, olenemata sellest, mis ajahetkel on laps sündinud või kui palju on vanem varem lapsepuhkuse päevi kasutanud.

Lapsevanemal on õigus ära kasutada kuni 31. märtsini vana seaduse alusel ettenähtud 3 või 6 päeva lapsepuhkust. Enne aprilli muudatuste jõustumist välja võetud lapsepuhkuse päevade arv ei vähenda ega muuda 1. aprillist kehtima hakkava seaduse alusel antava lapsepuhkuse päevade arvu. Kui töötaja kasutab 2022 a. esimese kolme kuu jooksul ära oma lapsepuhkuse, siis alates aprillist hakkab kehtima uus lapsepuhkuse päevade kasutamise õigus, milleks on 10 tööpäeva vanema kohta.

Seadus laiendab ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Link seaduste muudatustele: https://www.riigiteataja.ee/akt/126102018001

Sotsiaalministeeriumi selgitav veebileht vanemapuhkuste süsteemi muudatustele: https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine

Sotsiaalkindlustusameti selgitav veebileht vanemapuhkuste süsteemile: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused

 

Foto:canva.com

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×