Tööandjate Keskliit

Kas välistudengid saavad leevendada demograafilist katastroofi?

Ajal, mil tööandjad vaevlevad tööjõupuuduses, ei ole Eestis õppivatel välistudengitel lihtne leida töö- või õppekavas ettenähtud praktikakohta. Hetkel on Eestis õppimas ligi 4400 välistudengit, mis on ca 9,5% kõikidest üliõpilastest.

Veebruari lõpus toimus Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor välistudengite praktikale värbamise seminar. Anneli Entson Tööandjate Keskliidust ning Marina Kadak Politsei- ja Piirivalveametist (edaspidi PPA) kinnitasid, et välisriigi tudengist praktikant võib tööandjale olla tugev lisandväärtuse looja ning kogu protsess ei ole nii keeruline, kui esmapilgul tundub.

Seminar oli kaasahaarav. Vestlusringis osalenud tööandjad ja kõrgkooli esindajad tunnistasid, et probleeme ja kitsaskohti on kõigil osapooltel. Arutelu tõi endaga kaasa mitmeid küsimusi, ideid ja soovitusi nii tööandjatele kui ka koolidele. Tõdesime, et kui tööandjal on soov värvata uusi spetsialiste, tasub sobilike kandidaatide otsingusse võtta ka Eestis õppivad välistudengid või miks mitte ka ise kutsuda talendikaid noori Eesti ülikooli õppima ja värvata nad endale tööle. Sellel on mitmeid eeliseid:

  • Eesti ülikoolis õppival välisriigi tudengil on õigus praktikal ja tööl käia (ei tohi õppetööd segada)
  • Eestis õppivatele kolmandatest riikidest pärit tudengitele ei kehti sisserändekvoodid. Samuti ei kehti sisserände piirarv Eestis kraadi omandanud kolmandatest riikidest pärit isikute tööle värbamisel (ehk kolmandatest riikidest pärit õppija, kes on õppimisega seoses saanud elamisloa, saab õpingute eduka lõpetamise järgselt siia tööle jääda ilma, et arvestataks sisserände piirarvu)
  • Eesti kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkoolis õppinud/õppiv välistudeng:

✔oskab enamasti mingil määral eesti keelt
✔tunneb Eesti olustikku
✔on tuttav meie kultuuriruumiga

  • ei page kultuurišokis peale paari nädalat töötamist kodumaale tagasi
  • palgates kolmandatest riikidest pärit tudengi, jäävad kutsuja kohustused kõrgkooli kanda ning tööandjal ei teki välismaalaste seaduse aluselt määratud töötasu maksmise kohustust. Tööandja võib lähtuda ettevõttes kehtiva töötasu maksmise korrast ning välisriigist pärit töötajale ei pea selles osas erisusi tegema. Küll peab tööandja jälgima, et välistudeng jätkuvalt õpib ning tema tudengiviisa kehtib
  • välistudengi palkamine toob uut vaadet ja värskeid tuuli
  • Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri andmetel seob end hetkel Eestiga keskmiselt 20% välisriikidest pärit tudengeid ja IT-valdkonnas õppinud tudengitest jääb Eestisse 80% siin hariduse omandanutest. Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020 põhjal on eesmärk, et õpingute lõpetamise järgselt jääb Eestisse tööle 30% magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest.

Tööandjal aitab parimaid tudengeid praktikale ja tööle leida:

  • aktiivne suhtlus koolidega – koolid tunnevad oma tudengeid ja oskavad hinnata nende sobivust
  • oma ettevõtte ja võimaluste tutvustamine – mida rohkem eelinfot, seda vähem hiljem pettumust ja probleeme (mõlemapoolselt)
  • töövarjupäevade korraldamine – et hakkaks meeldima, lase lähedalt vaadata ja näpuga katsuda
  • üliõpilaste kaasamine valdkonnaga seotud ürituste korraldamisel
  • vajadusel oma töötajaskonna avatumaks muutmine – räägi oma inimestega, aita murda müüte ja kummutada pooltõdesid
  • praktikandi leidmiseks konkurssi korraldamine – paljud töövahendajad avaldavad praktikapakkumisi tasuta
  • läbipaistev ja selge tasusüsteem – kas, kellele, mis tingimustel ja mille eest tasu makstakse

Liisa Jõgisalu: Tulemusliku koostöö eelduseks tööandja, kooli ja tudengi avatud suhtlus ning tahe koostööd teha. Ilma tahteta ei saa head tulemust oodata. 


Kuidas saab kool välistudengit toetada töö- või praktikakoha leidmisel:

  • pakkuda karjäärinõustamist
  • tutvustada erinevaid tööotsimise viise ja võimalusi
  • tööotsingukanalite ja veebikeskkondade tutvustamine
  • tööotsija kohustuste ja vastutuse selgitamine kandideerimisel
  • nõustamine CV ja motivatsioonikirja koostamisel
  • tööotsimise ja kandideerimise head tava tutvustamine („sarikandideerija“ staatuse vältimiseks)
  • selgitada, kuidas teha ettevõtete taustauuringut vältimaks huupi kandideerimist
  • toetada tööintervjuuks valmistumist
  • toetada eesti keele õppimist
  • pakkuda tuge ühiskonda sulandumisel
  • olla vajadusel „sild“ tööandja ja tudengi vahel

 Asjatundlikku abi ja nõu leiad:

  • PPA migratsiooninõustajad (eesti, vene ja inglise keeles) migrationadvice.ee. Konsultatsiooni saab nii telefoni, kui Skype teel. Vajadusel tuleb nõustaja ettevõttesse kohale
  • Tööandjate Keskliidu kodulehele on koondatud põhjalik info praktikate osas
  • välistudengite praktikale värbamise põhjalik juhendmaterjal on leitav siit. Juhendmaterjalist leiad ka töö- ning praktikalepingu näidised (eesti ja inglise keeles).

 Välistudengite praktikaga seotud küsimustes aitab ka EEK Mainor rahvusvaheliste üliõpilaste nõustaja Liisa Jõgisalu liisa.jogisalu@eek.ee.

Mõtteid koondas ja ülevaate andis:
Marit Kuusk
EEK Mainor õppedisainer

Jälgi meid Facebookis   
×