Tööandjate Keskliit

Kaitsetööstuse Liidu juht: vajame kaitsetööstuslikku innovatsiooni

„Eesti ettevõtjate edu seisneb selles, et me teeme midagi teistmoodi, mis võimaldab meie klientidel saavutada vajalik võime kiiremini, odavamalt ja tihti väiksema riskiga,“ ütleb Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo Eesti Tööandjate Keskliidule antud intervjuus.

Uuringu „Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal on 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Kuidas on lood kaitsetööstuse sektoris?

Enam kui 11 aastat süsteemset kaitsetööstuse arendamist on viinud meid üksikutest kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvatest ettevõtetest olukorrani, kus saame rääkida modernsest, erakapitali põhisest ja globaalsel turul huvi äratavaid tooteid pakkuvast tööstusharust, mis koondab 110 Eesti ettevõtet, mille valikutes on erinevates elutsüklites vajalikud tooted ja teenused.

Kaitse- ja julgeolekusektoril on arusaadavatel põhjustel teatav unikaalsus. Meie nn koduministeerium on kaitseministeerium, kes on Eesti kaitsetööstust arendanud süsteemsemalt kui ükski teine ministeeriumi ühtegi teist tööstusharu. See on vailedamatult tunnustamist vääriv.

Kuid kindlasti ei saa sektor rahulduda juba saavutatuga. Erakapitali ja turupõhistele efektiivstele Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele on tekkimas Euroopa Liidu siseturul üha enam võimalusi, mida enam liikmesriigid oma kaitse- ja sisejulgeoleku toodete ja teenuste turud konkurentsile avavad. Tekkivate uute võimaluste ärakasutamiseks on vaja olla uuenduslik, teisisõnu on vaja luua kaitsetööstuslikku innovatsiooni. Meil ei ole mõtet, ega suutlikust siseneda konvensionaalsete toodetega juba jagatud ja ülepakkumiste alla koormatud turule. Eesti ettevõtjate edu seisneb selles, et me teeme midagi teistmoodi, mis võimaldab meie klientidel saavutada vajalik võime kiiremini, odavamalt ja tihti väiksema riskiga.

 
Ei ole halba ilma heata – ütleb vanasõna ja meie õnneks on kaitsetööstus Euroopas kukkunud tehnoloogilise liidri positsioonilt tagaajaja rolli. See omakorda annab võimaluse Eesti ettevõtetel tsiviil või kahese (dual)kasutusega ennast õigustanud tehnoloogiad väga edukalt rakendada kaitse- ja julgeolekusektoris. Kaitseministeerium on alates 2013. aastast korraldanud kaitsetööstuse uute toodete arenduskonkurssi. Juba sellest väga väikese toetusfondiga konkursilt on saanud esmase tõuke paljud kõige innovaatilisemad Eesti kaitsetööstuse portfelli kuuluvad tooted – küberkaitseõppuse platvormist mehitamata lennusüsteemide arendamiseni.

Kes on meie kaitsetööstuse lipulaevad ja kas koostöö selles sektoris on keerulisem, kui mõnes teises?
Raske on eelistada ühte ettevõtet teisele ja see ei ole ka oluline. Kuid oluline on toetada kõiki liidu liikmeid või vähemalt pakkuda kõigile sarnaseid võimalusi. Üheks selliseks näiteks on 2019. kevadel ettevõtete koostöö suurendamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks EASi poolt välja valitud välja viis klastrit, nende hulgas kaitsetööstuse klaster, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 600 000 euroga. Meie klastri eesmärgiks on aidata ettevõtetel liikuda välisturgudele, kasvatada eksporti, osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides. Samuti korraldab klaster oma liikmetele koolitusi ja seminare ning aitab kaasa konkurentsivõimeliste toodete arendamisele koostöös ettevõtete ja ülikoolidega. Hetkel on klastris 12 ettevõtet.

Teine näide on ettevõtete ühistegevused ehk konsortsiumid. Ühiselt tegevuse fookusesse suunanud ettevõttetel on oluliselt suuremad eeldused olemaks edukas suurtel ja olulistel hangetel. Seda oleme me juba näinud Euroopa Liidu suunas tehtud ühistes pakkumistes. Kodus on laiemat kõlapinda leidmas 6x6EST ja idapiiri seirelahendusi pakkuvate kodumaiste ettevõtete ühendused.

Kolmandaks, meie kaitsetööstusettevõtted on leidnud täiesti uue väljundi ning on liikumas kiirelt ja jõuliselt edasi kosmosevaldkonnas, mis on uus, innovatiivne ja ettevõtetele märkimisväärset lisandväärtust pakkuv. Laias maailmas on kaitsetööstuse- ja kosmosesektor alati käsikäes käinud, mis väljendub ka erialases terminoloogias – „Defence&Aerospace“. Sarnaselt seab ka Eesti kaitsetööstusesektor oma sihte vastavalt värskele Eesti kosmosepoliitka 2020-2027 programmile.

Eesti kuulub NATO-sse, meil on tugevad partnerid. Selle teadmise pealt võiks küsida – kas on otstarbekas arendada lisaks oma kaitsetööstust?

Nii eelmine kui ka praegune kaitseväejuhataja on viidanud oma avalikes pöördumistes süsteemsele riigikaitsele, mitmed eelnevad kaitseministrid on rõhutanud laiapindse riigikaitsemudeli olulisust. Süsteemseks ja järjepidevaks arenguks on oluline luua legitiimne seaduslik baas. See on täna toimumas uue riigikaitseseadusega, mille läbivaks jooneks on Eesti terviklik riigikaitsesüsteem.

Täna on laiapõhjaline arusaam sellest, et Eestis ei ole võimalik üles ehitada veenvat riigikaitset ilma kaitsetööstuslike võimeteta, mis toetavad otseselt sõjaliste ning sisejulgeolekuga tegelevatel asutuste ülesannete täitmist. Kaitsetööstus on osa Eesti riigikaitsepotensiaalist – tööstuslikke võimeid, mida ei ole rahuajal, ei ole ka kriisi, rääkimata sõjaajal. Tervitasime 2019. aastal teostunud initsiatiivi, mille tulemusena loodi uue Riigikogu koosseisus kaitsetööstuse toetusrühm. See on võimaldanud kõige kõrgemal riigijuhtimise tasemel avatud arutelu Eesti kaitsetööstuse arendamise perspektiivide osas.

Äriettevõtete puhul räägime ka rahast. Kuidas Eesti kaitsetööstusettevõtel läheb?

2019. aastal läbiviidud liikmesettevõtete majandusnäitajate monitooring (72 ettevõtet) andis 2018. aasta majandustulemustele tuginedes müügituluks ligi 63.48 miljonit ja ekspordikäibeks 24.97 miljonit eurot ehk võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aasta ekspordikäive 37% võrra. See on olnud väga hea tulemus. Vaadates lähemalt viimase kolme aasta kasvutrendi majandusnäitajates võib öelda, et tegu on kõrget kasvupotentsiaali omava sektoriga, kus siseriikliku majandustegevuse kõrval on märgiline osakaal ekspordil.Sihid on aga kõrgemad – oleme seadnud eesmärgiks kahekordistada 2023. aastaks müügitulu ja ekspordikäivet vastavalt 150 miljoni ning 50 miljoni euroni.

Tööandjatena on liidu liikmed tööd pakkumas ligi 3100 töötajale. Mõistetavalt on kaitsetööstuse ettevõtted läbilõige Eesti tööstusest ja sarnaselt teiste sektoritega on kaitsetööstuses töötajatega sarnased väljakutsed – väga paljud erialad ei ole lihtsalt likviidsed, kuna nõutud kvaliteedis töötajaid ei ole.

Kuidas mõjutas COVID-19 Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid, kas tööd tuli pigem juurde või jäi vähemaks?  
Suletud piirid ja takistatud liikumine nii inimestele, kaupadele kui ka teenustele saab kokku võtta sõnaga varustuskindlus. Juhul, kui see ei ole tagatud, on ettevõte oma toote või teenusega konkurentsist väljas. Täna me näeme selgeid märke sellest, et meie sihturgudel eelistatakse pigem asukohariigi ettevõtteid ning justnimelt varustuskindluse argumenti kasutades.

Kaitsetööstuse peamised probleemid on täna seotud lühiajalise maksevõimega, nimelt toodete üleandmine klientidele eeldab kas nende külastust Eestis asuva ettevõtte juurde või Eesti ettevõtte külastust kliendi asukohariiki. Sõltuvalt lepingu mahust tekitab üleandmise edasilükkumine probleeme töötasude väljamaksmise ja  maksetega tarneahelale ning loomulikult maksudega. Reeglina näevad kehtivad hankelepingud tarneviivituste puhul ette sanktsioone ja seda eelkõige leppetrahvide näol. Iga kliendisuhe põhineb usaldusel, kaitsetööstuses seda enam. Uuesti kliendi usaldust võita on ilmselt võimalik, kuid see võtab pikalt, väga pikalt aega.

Olete liidu eesotsas üsna värskelt. Milline on Teie varasem töökogemus?

Enne Kaitsetööstuse Liidu juhina alustamist käesoleval aasta jaanuaris olin ma tegevväelane viimase teenistuskohaga Balti Kaitsekolledžis. Teenistusstaaži kogunes pea 29 aastat ja seda väga erinevatest valdkondadest. Alustasin 1991. aastal vabatahtlikuna taasloodud Eesti piirivalves, oma sõjaväelise hariduse olen omandanud Soome Riigikaitseülikoolis jalaväeohvitserina ja Ühendkuningriigi Sõjaväeakadeemias vanemstaabiohvitserina. Pea üheksa aastat olen teenistuses olnud Eesti Kaitseväe peastaabis nelja erineva kaitseväejuhataja alluvuses. Selle kõik võib kokku võtta kui väga head ja harivat kogemust. Isiklikus plaanis tahan anda läbi kaitsetööstuse esindamise riigile tagasi vähemalt osa sellest investeeringust, mille on Eesti maksumaksja minu harimisse läbi aastate teinud.

Eesti Kaitsetööstuse Liit (EKTL)

  • Asutati 2009. aastal Eesti kaitsetööstuse süsteemseks arendamiseks.
  • Liidu eesmärk on edendada Eesti kaitsevõimet, majandust ja luua uusi töökohti.
  • Alustati üksikute kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtetega, millest tänaseks on arenenud moderne, erakapitali põhine ja globaalsel turul nõutud tooteid pakkuv tööstusharu.
  • aasta seisuga kuulub liitu 110 Eesti erinevas elutsüklis vajalikke tooteid ning teenuseid pakkuvat ettevõtet, millel on üks ühine nimetaja – tegemist on riigikaitsevõime seisukohalt unikaalse tööstusliku toote või teenusega.
  • Arendatakse ja toodetakse laevu, soomukeid ja droone. IT-, küber- ja digitaalseid lahendusi. Eri- ja riidevarustust, jalanõusid, erinõuetele vastavaid toiduratsioone, meditsiini- ja desovahendeid. Relvi ja nende lisaseadmeid, miine ja demineerimisseadmed ning erinevaid konteinerlahendusi. Pakutakse hooldus- ja remonditeenused. Liitu kuuluvad ka kütusetarnijad ning metallitööstuse ettevõtted.
  • Eesti Kaitsetööstuse Liit on Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

Allikas https://defence.ee/