Tööandjate Keskliit

Kai Realo: möödunud aasta oli kirev ja eripalgeline, väljakutsed jätkuvad

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo rääkis keskliidu üldkoosolekul 15. septembril  ettevõtjate ja kogu ühiskonna jaoks olulistel teemadel, mis mõjutasid meie elu olulisel määral eelmisel aastal ning on fookuses ka täna. Need on tervisekriis, tööjõupuudus, rohepööre ja maksupoliitika.

Seljataha jäänud aasta on olnud väga kirev ja eripalgeline. Oleme näinud üllatavalt väga head majanduskasvu, mida ei osanud ükski prognoos ette näha. Samas kerkis ka inflatsioon ja kasvas protektsionism. Kõiki tegemisi varjutas koroonakriis, mis mõjus valdkonniti erinevalt. Meelelahutuse, hotelliäris ja toitlustuses oli väga keeruline ja paljud ettevõtted sulgesid oma uksed. Samas näitasid paljud ettevõtted suvel rekordilisi käibeid.

Tahan peatuda täna kolmel teemal, millest esimene on tervisekriis, mis on mõjutanud meid kõiki. Väljakutsed olid sektoriti väga erinevad, kuid enamik ettevõtteid kohanesid olukorraga suhteliselt kiiresti ja tehti väga head tööd, et haiguskoldeid piirata. Suuremad ettevõtted määrasid eraldi inimesed, kes tegelesid nii inimeste kui tööprotsessidega. Keskenduti sellele, et oleks kindlustatud töö jätkumine ka siis, kui haigusjuhtumid kasvavad. Samas ei ole saladus, et paljud inimesed jäid töötuks seetõttu, et paljud ettevõtted pidid oma tegevusi koomale tõmbama või sootuks lõpetama.

Oluline teema on jätkuvalt vaktsineerimine. Kõik see, mis toimus kriisi alguses ning ka eelmisel sügisel vaktsiinide tulemise ajal, on olnud nörritav. Mõistame, et riskirühmadele tuli võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras, kuid sealt ei liikunud protsess edasi järgmiste rühmadeni. Ettevõtted said palju kannatada just seetõttu, et enne suvepuhkuseid ei suudetud leida viisi, kuidas ettevõtteid kaasata vaktsineerimise korraldamisse töökohtades kohapeal.  Kokkuvõttes on vaktsineerimise õppetund selles, et seda vaadati kui meditsiinilist probleemi. Kuid tänaseks on selgunud, et tegelikult ei erine see väga sellisest klassikalisest turunduskampaaniast –  sa pead inimestele kõigepealt selgitama, mis see on, siis tekitama temas selle vastu huvi, siis talle selle maha müüma ja lõpuks ka temani toimetama. Vaktsineerimine ei saanud paljuski alguses liikuma seetõttu, et ülehinnati inimeste soovi end vaktsineerida, vaktsiini pakuti erinevalt testimisest tasuta ning erameditsiiniettevõtete kaasamine võttis liialt kaua aega.

Tänaseks on valitsuse sõnumid muutunud selgemaks ja see annab ka tööandjatele kindlust, mida varem ei olnud. Ettevõtte juhil on väga keeruline teha plaane, kui sa pead iga päev ootama, millal tuleb järgmine teade või korraldus, mis väga oluliselt mõjutab sinu ja sinu ettevõtte tegevust. Isegi siis, kui need otsused võivad olla teinekord karmid, on oluline, et antaks aega nendega harjuda. Elu on näidanud, et sõnumid, mis lähevad üldsuse suunas võimalikult selgelt, nende osas on lihtsam ka tööandjal oma töötajaga suhelda. Ehk kõik need arutelud teemal, millised ametikohad peaksid saama vaktsineeritud ja olema kohustuslikud, on väga teretulnud. Mida selgem on seisukoht, seda lihtsam on äris tegutseda ning nendel kohtadel töötavatele inimestele teemat selgitada.

Teine oluline teema, mis pidurdab ettevõtete arengut ja kriisist taastumist, on tööjõupuudus. Sellel on mitmeid põhjuseid. Kindlasti see, et on endiselt töötuid, kes ühel või teisel põhjusel on otsustanud jätkata oma töötu abiraha toel ja kohe mitte tööle naasta. Palju on noori, kes on täna otsustanud mitte töötada ega õppida, nende aktiveerimisega tuleb meil tegeleda.

On ka töökohti, kuhu me täna ei leiagi enam kedagi, sest tööturule tuleb täna lihtsalt vähem inimesi, kui kümmekond aastat tagasi. Lisaks on oluline ka kvalifikatsiooni teema, mis on ka tööandjate hariduse töörühma laual – milliseid ameteid õpetada, kus neid õpetada, millise kvaliteediga õpetada. Ettevõtjatel on siin väga selged ootused ja me püüdleme endiselt selle suunas, et leida koostööpunkte erinevate kutseõppeasutustega, et sobilike oskustega inimesi koolitada ja tööturult üles leida.

Tänases maailmas ei saa hakkama ilma digitaliseerimiseta, millega tegeleme ka keskliidu  erinevates töörühmades. Toetame ettevõtteid võtma ette samme digitaliseerimise suunas, sest ka see on üks võimalus vähendada tööjõupuudust. Väga paljude ettevõtete jaoks on nüüd kõige toimunu taustal küsimus, et kas jätkata, üldse mitte jätkata või kuidas jätkata. Kas jätkamine sisaldab endas ka kaasaegsemaid töövõtteid?

Rääkides investeeringutest, jõuame kolmanda olulise fookusteema – rohepöörde juurde, mille elluviimiseks on vaja teha väga suuri investeeringuid.  Paraku kohtab liigagi palju Eestis täna suhtumist ”mitte minu tagaaias”. Ehk meil puudub ühiskondlik kokkulepe ja arusaamine, mis väärtust ettevõtluse areng loob. Kui me tahame kaasaegsemat tehnoloogiat, siis paraku tuleb see ka kuhugi rajada. See on ka üks olulistest sõnumitest tööandjatelt poliitikutele kohalike valimiste eel – vähem bürokraatiat. On mõistetav, et uuringuid tuleb teha ja teatud põhimõtteid tuleb järgida, kuid tahtlik venitamine ei ole aktsepteeritav.

Koroona on toonud paraku kaasa ka protektsionismi tõusu. Eesti ettevõtetel on tulnud silmitsi selliste olukordadega, kus varem teistes riikides suurtel hangetel edukalt osalenud ettevõtted seda enam teha ei saa. Arusaadavalt turud püüavad oma ettevõtjaid kaitsta ja meil tuleb veel mõnda aega silmitsi seista olukorraga, kus seal väliseid ettevõtteid näha ei soovita.

See viib kõige tundlikuma teemani, maksupoliitikani. Energiahindade teema mõjutab meist igaühte, alates tavalisest eratarbijast kuni väike- ja suurettevõteteni välja. Me näeme, et energiahindade tõus on toimunud kõikides energia liikides ning see on paraku üks asi, mis kandub üle kõikidesse teistesse valdkondadesse. Kui me räägime, et millest mingi toote omahind sõltub, siis peale tööjõu on see oluliselt seotud kuluva energiaga. On oluline mõista, et selle asemel, et tõsta aktsiise, saaks riik sama ja suurema maksutulu kätte hoopis läbi tarbimise ja käibemaksu. Hetkel ei pea väga paljud ettevõtted vastu konkurentsis teiste riikidega. Kui me hindasid veel suurendaksime läbi aktsiisitõusu, siis mängime end nurka ja muuks, sealhulgas rohepöördeks enam jõudu ei jätku.

Peame olema väga tähelepanelikud, et rohepöördes ei võtaks Eesti endale kohustusi, mis viivad meie ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. Elame ju Euroopa liidus, kus kaubad ja teenused liiguvad vabalt ning pole mingi probleem teatud teenuseid ja kaupu Eestisse tuua. Sealjuures mitte arvesse võttes kõiki neid piiranguid, mis on seatud Eesti ettevõtetele ja ettevõtjatele. Lisaks on  meie kõrval ka riigid nagu Venemaa, Ukraina, Valgevene, kus energia on hoopis teiste hindadega. Ehk me peame olema hästi ettevaatlikud selles osas, et me ei pane oma ettevõtjaid olukorda, kus nende konkurentsivõime praktiliselt kaob. Siin tuleks riigi ja ettevõtjate koostöös panna paika raamistik, selged eesmärgid ning ka arusaadav plaan, kuidas me eesmärkide suunas liigume. Plaan peab olema jätkusuutlik, seal ei tohiks olla suuri hüppeid, mille puhul me teame, et seatud plaanid ei pruugi teostuda. Toetada tuleks projekte ja innovatsiooni, millest saavad osa võimalikult paljud inimesed ja ettevõtteid.

Kokkuvõtteks usun, et ees seisab huvitav aasta, sest keegi ei oska täna öelda, mida toob endaga kaasa koroonakriis. Me kõik loodame, et tänu vaktsineerimisele ei ole ees enam selliseid ekstreemseid olukordi, nagu kriisi alguses, kui maailm justkui seisab. Kindlasti saab olema põnevaid hetki seoses rohepöördega, kus meil tuleb ümber hinnata mitmeid asju, mida me oleme võtnud enesestmõistetavana või vastupidi. Mis toimub inflatsiooni, majanduskasvu ja kõige muuga, millel on mitmeid positiivseid aspekte, aga kindlasti ka rohkem või vähem varjatud negatiivseid aspekte.

Kõik see toob kaasa ka tegelikult täiesti uue vajaduse juhtimisoskustes. Kriisi ajal töötasid paljud inimesed kodust. Osadele on see väga hästi sobinud, teiste jaoks on olnud tohutu väljakutse. Püüa ju ikkagi kodus töötada, kui on neli last, kellest enamik peavad käima koolis ja ka abikaasa töötab kodust. On inimesi, kelle jaoks on olnud see suur üksinduse hetk. Seetõttu see, kuidas kollektiive uuesti liita, kuidas liita omavahel erinevaid põlvkondi, on paras juhtimisülesanne ja ma arvan, et väga paljudes kollektiivides. Õnnestumine eeldab paindlikkust ja erinevate põlvkondade koostööd.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×