Tööandjate Keskliit

Jäätmepaketi eelnõu olulised muudatused

Esitasime tööandjate tagasiside keskkonnaministeeriumile seotult n-ö jäätmepaketiga, mis hõlmab jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eelnõusid ning mille vastuvõtmine algsel kujul oleks kahjustanud Eesti ettevõtluskeskkonda ja meie tööandjate konkurentsivõimet väga suurel määral. Hea meel on tõdeda, et sisuliselt muutus eelnõu mõistlikumaks kõigis kolmes meie poolt välja toodud aspektis. Kahel juhul arvestati meie ettepanekut täies mahus ning ühel juhul osaliselt.

Väljavõte Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekutest eelnõude kooskõlastustabelist:

§ 2 punkt 61
Mõistame, et suuresti on eelnõu näol tegemist Euroopa õiguse üle võtmise ja kohaldamisega Eesti õigusesse. Oleme nõus, et jäätme- ja seal hulgas pakendikäitlus on puhta keskkonna tagamisel olulise tähtsusega.

Samas jagame Eesti pakendiettevõtete muret, et eelnõus sätestatud kohustused on ulatuslikumad direktiivides ette nähtust. Euroopa seadusandjad on ettevõtlust asunud reguleerima kohati ulatuslikumalt, kui see vajalik või mõistlik on.

Tuleb mõista, et ka toodete ja teenuste omadusi reguleerib kõige paremini piisavalt informeeritud tarbijate eelistus ja nõudlus. Ülereguleerimine lisab toodetele ja teenustele vaid hinda ning vähendab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet. Üha pingelisema ettevõtluskeskkonnaga Euroopa Liidu õigusele ei tohiks Eestis vinti veelgi peale keerata.
Näiteks ei saa me toetada eraldi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamist müügipakenditele, kuna müügipakend ei ole teistest pakendijäätmetest alati eristatav ja küsitav on ka selle eristamise vajadus. Müügipakendite eristamine pakendiaruandluses tõstaks ebaproportsionaalselt halduskoormust ja kui eraldi arvestus ei ole tõsiseltvõetav, ei täida see meede lõpuks lihtsalt oma eesmärki. Müügipakendite eraldi arvestuse kohustust ei ole kaupmeeste erialaliidu hinnangul ka direktiivides ette nähtud.

Arvestatud – müügipakendi ringlussevõtu sihtarv on eelnõust välja jäetud.

§ 2 punkt 36
Teiseks ebaproportsionaalseks ja direktiivist otseselt mittetulenevaks nõudeks on eelnõus pakendi koostise ja lagunemisaja pakendile märkimise kohustus. Meie andmetel ei ole selleks andmeid ja see ei pruugi ka tarbijat piisavalt suunata, et täita eelnõu eesmärki. Seetõttu suurendaks see kaupluste ja tootjate halduskoormust tarbetult.

Arvestatud – lähtume komisjoni otsusest 97/129/EÜ, mille alusel märgistamine ei ole kohustus vaid võimalus.

§ 2 punkt 46
Positiivseks võib meie hinnangul lugeda pakendiauditi kohustuse muutmist riskianalüüsipõhiseks. Iga-aastane pakendiaudit on selgelt ebaproportsionaalne ja kui see muutub edaspidi kohustuslikuks vaid neile ettevõtetele, kelle puhul on avastatud süsteemne risk, ja vaid nii kauaks, kui see risk kehtib, on see positiivne muudatus.

Seejuures võiks siiski kaaluda, kas riskide hindamise kulu pole sama suur kui pakendiauditi asemel järelevalvefunktsiooni täitmine Keskkonnaministeeriumi allasutuste poolt.Kokkuvõttes loodame, et leiate võimaluse tööandjate ettepanekuid arvestada ning avaldame toetust ka Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja detailsematele ettepanekutele.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu kohaselt on tõstetud pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära suunamaks ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist ning vähendades väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Lisaks kehtestatakse intervalli alusel läbiviidav audiitorkontroll nendele pakendiettevõtjatele, kelle pakendiarvestus on korras.

Täispikka eelnõud saab lugeda siit ja selle seletuskirja siit

Jälgi meid Facebookis   
×