Tööandjate Keskliit

Ivo Suursoo: 1% + 2% on majanduse edukuse makrotasandi imevalem

Teen üleskutse – 2% käibest uuenduslike toodete ja teenuste arendustegevusse, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja Eesti Infotehnoloogia ja Columbus Baltikumi tegevjuht Ivo Suursoo Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis, mis avaldati esmakordselt veebis 26.03.2021.

Aasta tagasi arutlesin Eduka Eesti 2020 loos, kuidas saame aidata Eesti inimesed välja keskmise sissetuleku lõksust ja kuidas päästa ettevõtted keskmise tootlikkuse lõksust. Üks võtmelahendus on ammu tuntud vajadus liigutada majandus kõrgema lisandväärtuse suunas. Nimetasin seda terminiga innovatsioonipööre. Käesolevas artiklis lähen sellest punktist edasi ja teisendan innovatsioonipöörde igas ettevõttes rakendatavaks valemiks ja toome mängu uue termini – uuendusmahukad ettevõtted.Eesti tagasihoidlik positsioon ja kõrge ambitsioon.

1%+2% reegel on ettevõtjate hulgas vähem tuntud, kuid Eesti majanduspoliitika kujundajatele hästi teada. Euroopa Liit jõudis juba aastal 2010 järeldusele, et Euroopa 2020. aasta eesmärk peab olema uurimis- ja arendustegevuste investeeringute tase 3% SKPst. 2014. aastal sai see ka ametlikuks strateegiaks. Strateegia põhjus oli Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse oht võrreldes Aasia ja Ameerikaga. uurimis-arendustegevuste (R&D) investeeringute tase 3% SKPst jaguneb ideaalis 1% riigi panus ja 2% erasektori panus, siit ka 1% +2% reegel. Tööjõu tootlikkuse 2019. aasta tase oli Eestis 78,8% ELi keskmisest (Eurostat). Meie ambitsioon strateegias “Eesti 2035” on 110% ELi keskmisest.

Kasvu väljakutse on tõsine

Eelnevalt räägitud R&D investeeringute saavutuseks Eestis oli 2019. aastal 1,6% SKPst, millest ettevõtlussektor tegi pool (0,86%). Eesti ambitsioon on juba varem nimetatud 3%. Jämedalt võime öelda, et puudu on ca 400–450 miljonit R&D investeeringud era- ja avalikust sektorist kokku.

Kui need kaks indikaatorit kõrvutada, siis näeme seost. Euroopa riigid, kes on tootlikkuselt 110% ELi keskmisest või paremad, on enamjaolt ka tugevad R&D panustajad, eranditeks Iirimaa ja Luksemburg – mõlemal oma põhjused.

Riik 1, erasektor 2

Kuidas tõsta Eesti teadus-arenduse-innovatsiooni mahtu ja seeläbi tootlikkust? Vastus on seesama 1% + 2%. Riik peab panustama 1% ja erasektor 2% SKPst.

2018. aastal allkirjastati president Kersti Kaljulaid eestvedamisel Eesti teaduslepe eesmärgiga tagada Eesti riigi panus 1% teadus-arendustegevustesse. Sel hetkel ei osanud keegi ette näha, et prioriteetide seadmise võimetuse tõttu ei suudeta seda lepet kohe täitma asuda. Huvitava arenguna saame tõdeda, et pärast piinlikku algust oli just laastav tervisekriis võtmeks, mis avas riigi rahakraanid selle lubaduse täitma asumiseks.

Nüüd, kus riik on ära teinud oma sammu ja eelarvestanud 1% SKPst investeeringuid teadus-arendustegevusse, on aeg erasektori käes anda oma vastus! Erasektori panuseks vajame juurde 350 miljonit eurot aastas.

Mis on üksiku ettevõtja roll?

Ettevõtja ei arvuta oma äri protsendina SKPst, seepärast räägime suhtest ettevõtte käibesse. EL raporteerib kord aastas maailma suurimate ettevõtete uurimis- ja arendustegevuste investeeringuid, mille 2019. aasta andmetel investeerib maailma 2500 suurimat ettevõtet innovatsiooni keskmiselt käibest:

  • Farmaatsiatööstus 15,4%
  • IT tarkvara 10,8%
  • IT riistvara 8,0%
  • Autotööstus 4,7%

(Allikas: 2019 EU industrial R&D investment scoreboard)

Tööandjate Keskliidu innovatsiooni käivituskojas oleme seadnud Eesti ettevõtetele kättesaadavaks soovituslikuks eesmärgiks 2% käibest innovatsiooni-teadus-arendustegevuste investeeringuteks. Statistikaameti andmetel oli selliseid ettevõtteid 2018. aastal 160. 2019. aastal oli neid vast mõni rohkem.

Taustaks

25. märtsil 2021 allkirjastas EV President Kersti Kaljulaid koos Tööandjate Keskliidu esinaise Kai Realoga kokkuleppe uuendusmahukate ettevõtete 2% klubi loomiseks. 2% sümboliseerib erasektori eesmärki panustada 2% SKPst R&Dsse, aga on samal ajal ka reaalne kriteerium – klubi liikmeks saavad ettevõtted, kes vähemalt kahel järjestikusel aastal on investeerinud 2% käibest uurimis- ja arendustegevusse või summana üle miljoni euro.

Uurimis-ja arendustegevuste investeeringuid on viimase 10 aasta jooksul raporteerinud statistikaametile ligikaudu 200–300 ettevõtet, 2019. aastal mahus 241 miljonit. Sellest ligi poole panustab IKT sektor.

Vajame Eestis veel vähemalt 500 ambitsioonikat ettevõtet, kes oleks valmis teadlikult investeerima 2% käibest tuleviku toodete ja teenuste loomisesse. Kuidas leida oma äris uuenduslikkuse idee, kuidas kaasata ajusid ja raha – iga juht peab otsima vastuseid nendele küsimustele.

Uuenduslikud tooted-teenused või ärimudelid ei ole üksikute suurte ettevõtete või start-up’ide mängumaa, see on iga ettevõtte võimalus. Paneme Eesti majanduse innovatsioonipöörde käima uuendusmahukate ettevõtetega – alusta kohe, analüüsides oma klientide tulevikuootusi, ja eelarvesta 2022. aastaks 2% käibest R&D investeeringuteks!

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×