Tööandjate Keskliit

Euroopa tööandjad: Töötajate lähetamise direktiiv ei vaja muutmist

Kuna enam kui kolmandik Euroopa Liidu liikmesriikide parlamente on töötajate lähtamise direktiivi muudatusettepanekute suhtes näidanud nn kollast kaarti, tuleb direktiivi edasine menetlemine peatada, teatas Euroopa tööandjate ühendus BUSINESSEUROPE.

BUSINESSEUROPE peadirektori Markus J. Beyreri sõnul jagavad tööandjad parlamentide muret. „Euroopa Komisjoni soovitud muudatused tooks uut ebakindlust Euroopa majandustegevusse. Samuti avab see järjekordsed lahkarvamused Euroopa Liidu liikmesriikide seas,” sõnas Beyrer.

BUSINESSEUROPE on seisukohal, et 1996. aasta töötajate lähetamise direktiiv koos 2014. aastal täiendavalt jõustunud ELi direktiividega pakub vajaliku raamistiku, tagamaks teenuste vaba osutamine kogu Euroopa Liidus ning samal ajal kaitstes lähetatud tööjõudu.

Igal Euroopa Liidu riigi parlamendil on nn kollase kaardi võimalus, millega viidata, et ELis algatatud eelnõu ei vasta subsidiaarsuse nõuetele. Kui kollase kaardi võimalust on kasutanud kolmandik riike, siis tuleb eelnõu uuesti läbi vaadata.  Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe, mille kohaselt tuleb ELi poliitilised otsused alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.

Eesti Tööandjate Keskliit teatas aprilli alguses, et ei toeta töötajate lähetamise direktiivi muudatuste vastuvõtmist. “Leiame, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet. Puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles käesoleva aasta suvel, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar oma tagasisides Sotsiaalministeeriumile.

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul kaotab Eesti direktiivi muutmisel kindlasti oma konkurentsivõimes. Olles Euroopa Liidu vanadest riikides odavama tööjõuga, toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted. Eesti Vabariik peaks seisma selliste muudatuste vastu, seisis Tööandjate arvamuses.

Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse kogu Euroopa Liidus kehtestada järgmised nõuded:

  • Piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
  • Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.
  • Liikmesriigid võivad kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused (sh tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised).
  • Lähetatud renditöötajatele sihtriigi tööõiguse reeglite kohaldamine võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.

Nn kollast kaarti kasutas ka Eesti parlament.

Loe Eesti Tööandjate Kesklidu täispikka seisukohta direktiivi kohta siit.