Tööandjate Keskliit

Euroopa Komisjoni prioriteedid 2021. aastaks

2021. aastal ootab Euroopa Komisjoni ees kiire aasta. Komisjoni 2021. aasta tööprogramm on tihedalt seotud „Euroopa majanduse taastekavaga“, taasterahastuga NextGenerationEU ja suurema ELi eelarvega aastateks 2021–2027. Esitatud tööprogramm on heaks orientiiriks, millal erinevaid algatusi oodata.

Euroopa Komisjoni 2021 aasta töökava keskendub kuuele prioriteedile ja vastavalt sellele on ka töökava struktureeritud

1) Euroopa roheline kokkulepe

Komisjon esitab paketi „Eesmärk 55“, et vähendada heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55% (hõlmab paljusid poliitikavaldkondi alates taastuvenergiast kuni energiatõhususe esikohale seadmise, hoonete energiatõhususe, maakasutuse, energia maksustamise, jõupingutuste jagamise ja heitkogustega kauplemiseni). Töökavas on sees ka süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ettepanek ja meetmete ettepanekud, millega rakendada Euroopa ringmajanduse tegevuskava, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja strateegiat „Talust taldrikule“ .

2) Digiajastule vastav Euroopa

Esitatakse tegevuskava, milles on selgelt määratletud 2030. aasta digieesmärgid, mis on seotud ühenduvuse, oskuste ja digitaalsete avalike teenustega. Keskendutakse õigusele eraelu puutumatusele ja ühenduvusele, sõnavabadusele, andmete vabale liikumisele ja küberturvalisusele. Võtab vastu õigusakte valdkondades, mis hõlmavad tehisintellekti ohutust, vastutust ning põhiõigus- ja andmeaspekte ja esitatakse ettepanek e-ID kohta. Algatuste hulka kuuluvad ka ajakohastatud Euroopa uus tööstusstrateegia, milles võetakse arvesse koroonaviiruse mõju, ning seadusandlik ettepanek platvormitöötajate töötingimuste parandamiseks.

3) Inimeste hüvanguks toimiv majandus

Esitatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava ja uus Euroopa lastegarantii (mis tagab lastele juurdepääsu tervishoiule ja haridusele). Vaadatakse üle ELi pankade maksejõuetuse käsitlemise raamistik ja võetakse kätte meetmeid piiriülese investeeringute suurendamiseks ELis ja tõhustatakse rahapesuvastast võitlust.

4) Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

Komisjon näeb ette reageerimist ohutu ja kõigile kättesaadava vaktsiini tagamiseks. Komisjon esitab ühisteatise ELi panuse suurendamise kohta eeskirjadel põhinevasse mitmepoolsusesse ja uuendatud partnerluse kohta lõunapoolsete naaberriikidega ning teatise Arktika kohta. Esitatakse ka uus strateegiline lähenemisviis endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks. Teatises ELi humanitaarabi kohta uuritakse uusi koostööviise meie partnerite ja teiste rahastajatega.

5) Euroopaliku eluviisi edendamine

Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa terviseliit, eelkõige tugevdades olemasolevate asutuste rolli ning luues uue kõrgetasemelise biomeditsiinialase teadus- ja arendustegevuse ameti. Esitatakse uus Schengeni tuleviku strateegia. Uuele rände- ja varjupaiga leppele järgnevad mitu seaduslikku rännet käsitlevat meedet, sealhulgas võimekuse ja oskuste pakett. Muud meetmed hõlmavad tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks ning jätkusuutlikku vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat. Komisjon jätkab julgeolekuliidu tugevdamist, võideldes terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja hübriidohtudega. Samuti esitab ta ulatusliku strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks.

6) Uus hoog Euroopa demokraatiale

Komisjon esitab uued lapse õiguste ja puuetega inimeste õiguste strateegiad ning ettepaneku soolise vägivalla vastu võitlemiseks. Samuti teeb komisjon ettepaneku laiendada nn eurokuritegude nimekirja nii, et see hõlmaks kõiki vihakuritegude ja vaenukõne vorme. Komisjon esitab selgemad eeskirjad Euroopa tasandi erakondade rahastamise kohta ning võtab meetmeid ajakirjanike ja kodanikuühiskonna kaitsmiseks kohtuvaidluste kuritarvitamise eestMaapiirkondade pikaajalises visioonis pakutakse välja meetmeid nende piirkondade potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks.

Täielik loetelu kuue üldeesmärgi alla kuuluvast 44 uuest poliitikaeesmärgist on esitatud 2021. aasta tööprogrammilisas.

Hea on meenutada, et uut mitmeaastast finantsraamistikku kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 ja selle erinevad valdkondlikud programmid (koos eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga tehtud muudatustega) saavad hakata toimima. Enamik neist valdkondlikest ELi programmidest võeti vastu ja neid, mille vastuvõtmine on veel lõplikult lõpule viidud, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta algusest. Uut omavahendite otsus (vajalik selleks, et EL laenaks turgudelt raha ELi taastamisvahendi rahastamiseks) peavad rahvusparlamendid veel ratifitseerima(eeldatavasti toimub see 2021. aasta kevadeks).

Taastamise ja vastupanuvõime rahastu loomise määrus tuleb nüüd tehnilisel tasandil lõpule viia ja see vajab pärast nõukogu 18. detsembri 2020. aasta kolmepoolset kokkulepet veel nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiitu. Ükski neist sammudest ei põhjusta eeldatavasti suuri poliitilisi lahkarvamusi ega riski põhjustades protsessis viivitusi.

Palju on räägitud sellest, et liikmesriigid peavad esitama 2021.a 30. aprilliks riiklikud taastamis- ja vastupanuvõimekavad, et kasutada taastamise rahastamisvahendi põhikomponendist eraldatud osa rahastamisest. Plaanid peavad hõlmama 20% kulutusi digitaalsele, 37% keskkonnasäästlikule kulutamisele ning samuti peavad need olema kooskõlas riigipõhiste Euroopa poolaasta soovitustega. Kui riiklikud taastamis- ja vastupidavuskavad on komisjonile esitatud, kontrollib Euroopa Komisjon neid (kahe kuu jooksul). Eesti rahandusministeeriumist on meieni jõudnud info, 2021. alguses ehk lähikuudel viiakse Eestis läbi 5 temaatilist seminari-ajurünnakut (Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Inimestele lähedasem Eesti), kuhu kaasatakse kõik katusorganisatsioonid ning arutatakse ühiselt läbi suuremad väljakutsed ja prioriteedid vastavates teemavaldkondades, vajalikud fookused ja erinevate sihtgruppide vajadused, kasutades seminaridelt kogutavat sisendit nii Struktuurivahendite 2021-2027 rakenduskava kui ka Taaskäivitamisplaani koostamisel ning nendest fondidest rahastatavate meetmete edasisel disainimisel.

Taaskävitamisfondi ja taaskäivitamiskavaga seotud info avaldatakse spetsiaalsel veebilehel, mis valmib samuti lähikuudel. Antud veebilehele laetakse avalikuks väljapanekuks ja kommenteerimiseks hiljem ka taaskäivitamiskava projekt, millele saab esitada jooksvaid ettepanekuid ka pärast temaatilisi seminare. Eestile oli esialgu taaste- ja vastupidavusfondist ette nähtud 1,1 miljardit eurot (digipöördele 221 mln €, rohepöördele 409,18 mln €, ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse arendamisele 40 mln € ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine 436 mln €). Lõplik summa arvutatakse Eesti jaoks välja alles 2022. aasta juunis. See, kuidas Euroopa taaskäivitamisrahastu riikide vahel jaguneb, sõltub 30 protsendi ulatuses kohaliku majanduse käekäigust, täpsemini sellest, kuidas läheb liikmesriigil võrreldes Euroopa keskmisega.

Tähelepanu tuleks pöörata ka Komisjoni poolt ELi eelarvet mõjutavate meetmete esitamisele:

• Komisjon kavatseb lähiaastatel esitada mitu ettepanekut uute omavahendite, s.t uute ELi eelarve tuluallikate kohta.

• Euroopa Ülemkogu juuli 2020 kohtumise järeldustes see kinnitati, märkides, et praeguses mitmeaastase finantsraamistiku tsüklis (s.o 2021–2027) saadav tulu tuleks suunata järgmise põlvkonna ELi võla ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.

• Uus ringlussevõetud plastimaks hakkas kehtima 1. jaanuaril 2021, mis tähendab, et liikmesriigid maksavad igal aastal ELi eelarvesse 0,8 eurot ühe kilogrammi plastjäätmete kohta, mida taaskasutusse ei võeta.

• Euroopa Komisjon esitab 2021. aasta juuniks ettepanekud süsinikdioksiidipiiri kohandamise mehhanismi ja heitkogustega kauplemise süsteemi reformi kohta, laiendades seda võimalusel ka merendusele ja lennundusele, et need kehtestada 1. jaanuariks 2023.

• Komisjon teeb ka digitaalse maksu ettepaneku 2021. aasta juuniks, et see kehtestada 1. jaanuariks 2023.

• Lisaks kaalub komisjon muid uusi täiendavaid omavahendeid, „mis võivad hõlmata finantstehingute maksu ja ettevõtlussektoriga seotud rahalist panust või uut ühist ettevõtte tulumaksubaasi”, mis võetakse kasutusele 1. jaanuariks 2026.

Rohkem infot Euroopa Komisjoni töökava kohta võimalik lugeda siit ja Eestit puudutavad ELi vahendite loetelu on välja toodud siin