Tööandjate Keskliit

Euroopa Komisjoni 2022. aasta kevadine majandusprognoos

Täna esitas Euroopa Komisjon 2022. aasta kevadise majandusprognoosi. Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 29. aprilli seisuga.

 Kuna sõja puhkemine on mõjunud ELi majandusele, kasvatades kaubahindadele avalduvat tõususurvet, mis tingib tarnehäireid ja suurendab ebakindlust, siis on Euroopa Komisjon pidanud korrigeerima ELi kasvuperspektiivi näitajaid allapoole ja prognoosib endiselt suuremat inflatsiooni. SKP reaalkasvuks nii ELis kui ka euroalal prognoositakse nüüd 2022. aastal 2,7% ja 2023. aastal 2,3%, vähem kui 2022. aasta talvises vaheprognoosis, kus see oli vastavalt 4,0% ja 2,8% (2,7% euroalal). 2022. aasta näitajate alandamise juures tuleb arvestada hoogu, mille majanduskasv läinud aasta kevadel ja suvel sisse sai ning mis lisab selle aasta kasvumäärale umbes kaks protsendipunkti. Aastase toodangu kasvu määra prognoosi on alandatud 2,1%-lt 0,8%ni.

Ränga hoobi annavad maailma ja ELi majandusele energiakandjate hinnad. Ehkki hinnad olid võrreldes pandeemia-aegse madalseisuga märkimisväärselt tõusnud juba enne sõja algust, on tarneahelatega seotud ebakindlus neid veelgi kergitanud, suurendades samal ajal hindade volatiilvsust. See puudutab toiduaineid ning muid põhilisi kaupu ja teenuseid, mistõttu väheneb kodumajapidamiste ostujõud. Sõjast tingitud häired logistika ja tarneahelate vallas, samuti paljude toorainete tootmiskulude suurenemine lisanduvad probleemidele, mille tingisid üleilmses kaubanduses drastilised COVID-19 piiramismeetmed (mis on mõnedes Hiina piirkondades endiselt jõus), ja mõjutavad tootmist.

Energiahindade tõttu on inflatsioon rekordiliselt kõrgele tasemel. Inflatsioonitempo on alates 2021. aasta algusest tõusnud. See kasvas 2021. aasta viimase kvartali 4,6%-lt 2022. aasta esimeses kvartalis 6,1%ni. Euroala koguinflatsioon sööstis aprillis 7,5%ni, mis on rahaliidu ajaloo kõrgeim määr.

Euroala inflatsioon peaks 2022. aastal olema 6,1%, kahanedes 2023. aastal 2,7%ni. 2022. aasta puhul tervikuna tähendab see märkimisväärset ülespoole korrigeerimist võrreldes 2022. aasta talvise vaheprognoosiga (3,5%). Eeldatakse, et euroala inflatsioon jõuab haripunkti käesoleva aasta teises kvartalis 6,9% juures ja alaneb seejärel järk-järgult. Mis puudutab ELi, siis inflatsioon peaks suurenema ja jõudma 2021. aasta 2,9%-lt 2022. aastal 6,8%ni, alanedes 2023. aastal 3,2%ni. Keskmise alusinflatsiooni näitaja on nii ELis kui ka euroalal 2022. ja 2023. aastal prognooside kohaselt üle 3%.

Tööturu olukord on hea ja jätkab paranemist. 2021. aastal loodi ELi majanduses üle 5,2 miljoni töökoha, mis tõi tööturule juurde ligi 3,5 miljonit inimest. Lisaks sellele vähenes töötute arv peaaegu 1,8 miljoni võrra. 2021. aasta lõpuks oli töötuse määra langus purustanud kõik endised rekordid. Eelduste kohaselt paraneb olukord tööturul veelgi. ELi tööhõivele prognoositakse selleks aastaks 1,2% suurust kasvu – teisalt kannustab aastast kasvumäära läinud aasta teises pooles antud tugev hoog. Ukraina sõja eest ELi põgenevad inimesed peaksid tööturule jõudma järk-järgult ja selle asjaolu käegakatsutav mõju ei ilmne enne järgmist aastat. Töötuse määr alaneb prognooside kohaselt veelgi ja on ELis käesoleval aastal 6,7% ja 2023. aastal 6,5% ning euroalal 2022. aastal 7,3% ja 2023. aastal 7,0%.

 Valitsemissektori eelarvepuudujääk jätkab vähenemist, ent sõjaga seotud kulud suurenevad. Hoolimata kulutustest meetmetele, mille eesmärk on leevendada kõrgete energiahindade mõju ja toetada Ukrainast põgenevaid inimesi, väheneb ELi valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk 2022. ja 2023. aastal veelgi sedamööda, kuidas jätkub ajutiste COVID-19 toetusmeetmete tühistamine. ELi puudujääk langeb prognooside kohaselt 2021. aasta 4,7%-lt 2022. aastal 3,6%ni SKPst ja 2023. aastal 2,5%ni SKPst (3,7% ja 2,5% euroalal). ELi üldine valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis saavutas oma kõigi aegade kõrgeima taseme 2020. aastal, kui see oli 92% (euroalal peaaegu 100%), kahanes 2021. aastal umbes 90%ni (97%ni euroalal) ja peaks 2022. aastal langema umbes 87%ni ja 2023. aastal 85%ni (euroala näitajad on vastavalt 95% ja 93%), püsides COVID-19 eelsel tasemel.

Majandustegevuse väljavaateid ähvardavad riskid ja inflatsioon sõltuvad suuresti sõja käigust, eelkõige selle mõjust energiaturgudele. Kuna ebakindlus on suur, esitatakse koos baasprognoosiga mudelipõhine stsenaariumianalüüs, milles matkitakse energiakandjate kõrgete hindade, samuti Venemaa gaasitarnete täieliku katkemise mõju. Viimatinimetatud mustema stsenaariumi kohaselt oleksid SKP kasvumäärad umbes 2,5 ja 1 protsendipunkti väiksemad kui baasprognoosis 2022. ja 2023. aasta kohta ette nähtud, inflatsioon aga kasvaks 2022. aastal 3 protsendipunkti ja 2023. aastal enam kui 1 protsendipunkti, see tähendab rohkem kui baasstsenaariumi prognoos.

Lisaks võimalikele energiavarustuse häiretele võivad arvatust suuremad probleemid tarneahelate vallas ja energeetikaga mitteseotud kaupade – eriti toidu – hinnatõusu jätkumine majanduskasvu täiendavalt allapoole suruda ja hindu üles sundida. Impordiga seotud inflatsioonišoki oodatust suurem järelmõju võib suurendada stagflatsiooni ohtu. Suure inflatsioonisurvega käivad kaasas suurenenud riskid rahastamistingimustele. Peale selle on riskitegurite hulgas endiselt ka COVID-19.

Lisaks loetletud otsetele riskidele tingib Venemaa sissetung Ukrainasse ELi majanduse lahtisidumise Venemaast, mille tagajärgi on praeguses etapis raske hinnata.

Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi leiate siit

Euroopa Komisjoni pressiteate siit.

Foto: canva.com

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×