Erialaliitude osalusel valmib uus tööstuspoliitika

Eesti uue tööstuspoliitika loomisel lähtutakse suurimatest valdkondadest, kuid kuna peamised huvid-probleemid on sektoriülesed, seisab see kogu Eesti tööstuse konkurentsivõime eest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis alustati varakevadel tööstuspoliitika väljatöötamisega. Seni on Eesti läbi ajanud ilma tööstusele keskenduva strateegiata.

“Seda on meile ette heitnud nii kodumaised ettevõtjad kui ka potentsiaalsed välisinvestorid, kelle jaoks on oluline näha, et riigi tasandil peetakse tööstust kui majanduse vedurit ja teistesse sektoritesse töökohtade loojat oluliseks,” ütles ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Rami Morel. “Elaksime ilma tööstuspoliitikata ka edasi – tegelikult on see teema ju teistes arengukavades olnud kaetud. Kuid tööstust iseloomustavad suured ja pika tasuvusajaga investeeringud ning seetõttu on ettevõtjatele kindlustunne ja stabiilsus eriti oluline ning eraldi poliitika seega igati põhjendatud.”

Kuidas suhestub loodav tööstuspoliitika olemasolevatesse strateegiatesse? On ju suund pigem erinevate arengukavade arvu vähendada. Moreli sõnul lähtub tööstuspoliitika olemasoleva Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkidest. “Tootlikkuse, ekspordi ja lisandväärtuse kasvatamine on peamised eesmärgid, mille poole poliitikaga püüdleme.”

Hetkel on poliitika koostamine infokogumise etapis – kaardistatakse tänast olukorda, probleeme, tulevikuvisioone. Kogu protsessi on väga tugevalt kaasatud suuremad erialaliidud, kes saavad iga kahe nädala tagant toimuvatelt töögrupi kohtumistelt kaasa mahukad kodused ülesanded. Läbi on käidud inimkapitali, kapitali kaasamise, ressursside ja tootearenduse teemad, käsil on taristu, maksud ja rahvusvahelistumine. Sügisel jätakatkse juba konkreetsete lahendusvariantide väljatöötamisega ning valitsusse loodetakse strateegia esitada 2016. aasta kevadel.

“Läbivad probleemid, mis siiani välja tulnud, on inimressurss, tehnoloogiad ja välisnõudlus,” loetles Morel. “Arvatust palju vähem on aga probleeme kapitali kättesaadavuse ja investeeringutega.”

Moreli sõnul on ministeerium algusest peale pidanud oluliseks ettevõtjate kaasamist. “Kutsusime laua taha liidud, kes esindavad Eesti suuremaid tööstussektoreid. Paljud probleemid on ühised ning nendega tegeldes seisab uus poliitika kogu Eesti tööstuse konkurentsivõime eest,” selgitas ta. Koostöö ministeeriumi ja ettevõtjate vahel on tema sõnul olnud väga hea, samuti on protsessis kaasas teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja ka ülikoolid.

Tööstuspoliitikas tuleb vaadata ka sektoreid eraldi

Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor:

„Pean seda, et Eesti endale lõpuks tööstuspoliitika saab, väga oluliseks. Kui suudame selle protsessi käigus kirja panna olulised asjad, millest edaspidi lähtuda, ja kui kasvõi osa ka teoks saab, on see juba suur samm edasi. Lisaks sisulisele on tööstuspoliitika koostamisel kommunikatiivne roll: seni on tööstusest valitsuse ja ministeeriumite tasemel liiga vähe räägitud. Nüüd mõeldakse strateegiliselt läbi, mida tööstus Eesti jaoks tähendab ja milline võiks olla tema areng tulevikus.

Ministeerium on laua taha kutsunud suuremad tööstusliidud, see on hea ja see ring võiks olla veel laiemgi. Eesti tööstus on mitmekesine, kõik väärtusahelate osad on olulised. Osad liidud esindavadki mõne pikema väärtusahela ühte osa ja neilt tulenev sisend võib olla vajalik kogu väärtusahela arengus. Kui jõuame konkreetsete lahenduste kirjapanekuni, tuleks lisaks üldistele teemadele vaadata ka sektoreid eraldi, spetsiifiliselt.“