Tööandjate Keskliit

Eksportijad: Eesti konkurentsieelise taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava

Eesti odava tööjõu eelis Lääne-Euroopa ees on kadunud, nagu ka kvaliteedieelis Ida-Euroopa ees, kes on meile kvaliteedis järele jõudnud, leiavad KPMG Baltics ja Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud Eesti ekspordiuuringus osalenud Eesti suurimad eksportöörid.

Ettevõtjad tajuvad eksportimise aasta-aastalt raskemaks muutumist. Suurimad eksportöörid näevad vajadust selge arengustrateegia järele, et vältida aastakümneteks keskmise sissetuleku lõksu kinni jäämist. Ettevõtjate hinnangul on parim, mis riik teha saab, stabiilse ja soodsa ärikeskkonna loomine, kuid stabiilsust ei tohi segi ajada muudatuste puudumisega. Ettevõtjad vajavad ärikeskkonna stabiilset arengut ettearvatavas suunas ja kokku lepitud põhimõtete järgi.

Eesti Tööanjdate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul olid küsitletud ettevõtjad ja juhid keskliidu liikmed ning nendega läbi viidud süvaintervjuud on väärtuslik materjal edasiste arutelude jaoks nii keskliidu töögruppides kui ka poliitikakujundajatega. Samuti on need sisendiks keskliidu edasistele ettepanekutele poliitkamuudatusteks.

ekspordiuuring“Uuring sobitub hästi praegu aktuaalsesse laiemasse ühiskondlikku diskussiooni. Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo on öelnud, et hetkel on ühiskonnas ootus positiivseteks muutusteks. Ja et eri mõjugruppidel ja kogukondadel on valmisolek astuda mugavustsoonist välja, teha ise senisest enam ära selleks, et Eesti majandus areneks. Et eestimaalaste heaolu kasvaks,” ütles Tamsar. “Eesti ekspordiuuringust loen ma välja sedasama suhtumist. Ei ole nii, et ettevõtjad osutavad: riik tehku seda või teist. Pigem on eksportööride ootused riigile isegi väiksemad – hoidke stabiilset maksusüsteemi, arendage sobivat keskkonda ja hoolitsege hea rahvusvahelise maine eest. Eksportimisega saame ise hakkama.”

Samuti on eksportijad ka enda suhtes kriitilised ja nähakse vajadust teha uute turgude valutamisel rohkem koostööd nii kohalike kui ka kogu Läänemere piirkonna ettevõtetega. Ja mõistetakse, et tuleb senisest enam investeerida teadus- ja arendustegevusse.

“Me loomulikult teame, mis probleemid ettevõtteid praegu enim segavad – tööjõupuudus ja sellest tulenev palgasurve sööb konkurentsivõimet hinnatundlikel välisturgudel. Gaasiaktsiisi, alkoholiaktsiisi, suhkrumaksu kehtestamised või kiires tempos tõstmised aitavad küll täita riigieelarvet ja teha teoks valimislubadusi, ent löövad valusalt just eksportivaid ettevõtteid. Paljud suuremad eksportijad on siia tulnud välisinvesteeringute tulemusel. Läbimõtlematud poliitilised otsused mõjutavad uusi investeerimisotsuseid, halvemal juhul motiveerivad ettevõtteid Eestist sootuks lahkuma,” lausus Tamsar.

Uuringus osalenud eksportööride hinnangul peaks majanduskeskkond eeskätt soosima pikaajaliste traditsioonidega sektorite ning suurte, end tõestanud ettevõtete arengut, sest neil on võimekus luua töökohti ja jõukust. “Üks protsent ettevõtteist annab kaks kolmandikku Eesti maksutulust, top 7% maksavad juba 92% maksudest,” selgitas Krimelte juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Jaan Puusaag. “Ülejäänute toetamine lihtsalt toob liiga väga vähe tagasi ja on pigem loterii.”

Ettevõtjad näevad uuringu andmetel vajadust tugeva IT-riigi kuvandi kõrval keskenduda ka IT ja traditsiooniliste tööstusharude lõimimisele. Ka peaks üheks strateegiliseks eesmärgiks võtma väärtusahelas kõrgemale, lõpptarbijale ligemale liikumise just meie lähinaabruse eksportturgudel.

Rahvusvahelise ärinõustamisettevõtte KPMG Baltics ning Eesti Tööandjate Keskliidu värske Eesti Ekspordiuuring 2016 hõlmas 40 süvaintervjuud suurimate eksportijate omanike ja tegevjuhtidega, haruliitude ja ülikoolide esindajatega. Ekspordiuuring 2016 on allalaetav SIIT

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×