Tööandjate Keskliit

Edukas koostöö eeldab kokkulepete austamist

Möödunud aastal sai parima regionaalse praktikakoha auhinna Hanza Mechanics Tartu AS põhjaliku praktikakorralduse ja tegevuse eest, mis edendab tähelepanuväärselt kohalikku koostööd ettevõtete ja koolide vahel.

«Hanza Mechanics Tartu AS on olnud praktikakohaks juba üle kümne aasta. Mullu pakkusime praktikavõimalust 47 tudengile, kellest viis oli välismaalt. Prakti- kante käis ettevõttes ka varem, kuid strateegilisemat läheneme sellele valdkonnale viimased kümme aastat,» ütleb Hanza Mechanics Tartu personaliosa- konna juht Annika Ploom. Ta lisab, et selle aja jooksul on ettevõttes kogemusi omandamas käinud ligi 300 õppijat.

Praktikante on ettevõte vastu võtnud peamiselt Tartu kutsehariduskeskusest ja Eesti Maaülikoolist, aga ka Võrumaa kutsehariduskeskusest, Tallinna tehnikakõrgkoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Valgamaa kutsehariduskeskusest, Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžist. Kuna ettevõtte tegevusvaldkond on lai, siis leiavad siin praktikakoha nii tulevased metallitöötlejad ja insenerid, kui ka laonduse ja koka eriala õppurid.

«Ootame praktikale inimesi, kes huvituvad oma erialast, on õpihimulised ja õpivõimelised. Praktikant võiks olla avatud – vastu võtma õpetamist ja uusi teadmisi. Lisaks on oluline kohusetundlikkus. Ühe eduka koostöösuhte toimimise aluseks on kokkulepetest kinnipidamine,» märgib Ploom.

Praktika – igapäevane teadlik töö

Igale praktikandile määratakse ettevõttesse tulles juhendaja, kes seisab hea selle eest, et praktika eesmärk saaks täidetud ning õppur omandaks laialdased teadmised oma valdkonnast. Juhendaja roll on ka praktika vältel jälgida praktikandi sooritust ning anda tagasisidet.

«Praktikakohaks olemine tähendab igapäevast teadlikku tööd selle nimel, et kõik osapooled saaksid praktikast kasu parimal võimalikul moel,» rõhutab Ploom. Ühtpidi on oluline hoida tihedat kontakti õppeasutustega ning olla alati valmis oma ettevõtet huvigruppidele tutvustama. Teisalt on oluline tegutseda ettevõttes õppimist ja juhendamist toetava kultuuri loomise nimel. Oluline on tegeleda ka praktikajuhendajate arendamise ning praktika sujumist toetava süsteemi loomisega.

Praktikakohaks olemine tähendab ettevõttele luua eelkõige koolitajate süsteem, neid toetada ja tunnustada. Ploomi ütlust mööda hakkab süsteem iseenesest toimima siis, kui praktikandid annavad hea tagasiside juhendajatele, õppeprotsess on mõlemale osapoolele huvipak- kuv ning pärast kooli lõpetamist tullakse tööle samasse ettevõttesse, kus oldi praktikal.

«Kõige enam mõjutab praktikaettevõtteks olemine vajadust täiendava lisaressursi või töö ümberkorraldamise järele. Meie ettevõttes lähenetakse igale praktikale tulijale kui uuele töötajale alates vestlusest ning juhendamisest kuni vajalike töövahendite/rõivaste jms andmiseni,» selgitab Ploom.

Kokku on ettevõttes 51 töötajat, kes on olnud juhendajad ja läbinud juhendajate koolituse, kuid aktiivselt selle valdkonnaga tegelevaid isikuid on 25. Praktikajuhendajate leidmine pole Ploomi sõnul raske ning üldiselt on inimesed selle ülesande üle rõõmsad. Samas on oluline alati täpsustada, kas juhendajal on võimalik juhendada oma töökoormuse tõttu ja seepärast pole ühel juhendajal rohkem kui kaks praktikanti korraga.

Võimalus end proovile panna

«Praktikajuhendajatele on määratud tasu juhendamise perioodi eest. Lisaks värskendame nende teadmisi koolitustel. Oluliseks peame ka juhendajate omavahelist suhtlust ning sel eesmärgil oleme loonud kena traditsiooni – iga-aastase juhendajate tänuürituse,» ütleb Ploom.

Praktikandid toovad ettevõttesse sageli teistsugust vaadet ning rikastavad töökeskkonda. Praktika annab võimaluse kogemustega töötajatel end proovile panna juhendaja rollis ja mitmekesistada oma igapäevatööd.

«Lisaks on mitmed praktikandid jaganud meie ettevõttest tekkivat positiivset kuvandit oma sõprade-tuttavatega. Sage on ka olukord, kus praktika läbinu soovib hiljem saada meie püsitöötajaks. Seega praktikakohaks olemisest on ettevõttele küllaltki palju kasu,» kinnitab Ploom.

Üldiselt on praktika tasustatud ning tublimatele pakutakse ka võimalust ettevõttes tööle asuda. Lisaks jagatakse kooliga infot ning antakse tagasisidet praktikantide soorituse kohta. 

Praktikajuhendaja Ivar Kaine on seadistaja keevitusüksuses ning ettevõttes töötanud ligi 11 aastat. Praktikajuhendaja ees- märk on tutvustada praktikandile töökeskkonda ja efektiivseid töövõtteid. «Kui tootmises tekivad probleemid, siis võtan kohe enda kõrvale praktikandi, et ta saaks näha lahendusi ja ka oma lahendusi välja pakkudes kaasa rääkida. Näitan praktikandile töövõtteid, mis teooriat kõige efektiivsemalt ellu aitavad viia. Samuti eriolukordi, kus on vaja tegutseda teisiti kui teooria dikteerib ja seletan, miks see nii on. Mõnikord on vaja reegleid murda, aga selleks on kõigepealt vaja seda reeglit tunda ning aru saada, milleks see loodud on,» sel- gitab Ivar Kaine.

Hea praktikant on Kaine silmis selline, kes kuulab ja kuuleb, mida talle räägitakse, ja kes rakendab kuuldut ka praktikas. Selline, kes on ka ise päriselt huvitatud sellest, mida talle näidatakse ja ei karda küsimusi esitada.

Autor: Signe Kalberg
Kogemuslugu ilmus erilehes “Praktika ja õpipoisiõpe”, mille pani kokku Eesti Meedia prindi ja veebi eriprojektide osakond 

Jälgi meid Facebookis   
×