Tööandjate Keskliit

David Vseviov: Lahkujad mõjutavad Eesti kultuuri enam kui sisserändajad

50 000 lahkuvat eestlast, kelle lapsed tõenäoliselt eesti keele ja kultuuri kandjateks ei kasva, on eestlusele palju suuremaks probleemiks kui siia saabujad, kelle järeltulijatest saavad ilmselt eesti keele kõnelejad, nendib ajaloolane ja mõtleja David Vseviov. Teda kurvastab, et oleme kaotanud võime sündmusi, tendentse ja arenguid adekvaatselt hinnata ja laseme end ühiskondlikus debatis juhtida emotsioonidel.

2. märtsil toimuval Tööandjate aastakonverentsil esineb ta ettekandega „Sisseränne ja kultuur“.

Vaata ka videot SIIT.

Rääkides immigratsioonist – kas praegune olukord Eestis rõõmustab või kurvastab Teid?

See, mis seondub migratsiooniga igasugustes variantides, kurvastab. Ja kurvastab mitte selle pärast, et meie juurde tulevad inimesed ja isegi mitte selle pärast, et meie juurest lahkuvad inimesed, vaid peamiselt seetõttu, mis meie inimestega toimub .

Me oleme kaotanud võime adekvaatselt hinnata sündmusi, nähtusi, tendentse, arenguid – me oleme sattunud emotsioonide küüsi, me ei ole võimelised enam rahulikult kaalutlema. Me ei ole võimelised isegi arve kokku liitma.

Eestlased muretsevad alati selle üle, kas meie kultuur on ohus ja kas eestlus kaob.

Kui meile saabub 500 inimest, siis loomulikult ei ole meie kultuur nende tõttu ohus. Kui meie juurest lahkub 50 000 inimest, siis võivad tekkida teatud küsimused. Ja praegu me seisamegi sellise olukorra ees, vähemalt tänase päeva seisuga, et meie juurest pigem lahkutakse. Selle pärast peamegi muretsema, mitte paarisaja saabuva pagulase pärast.

Kusjuures nende paarisaja inimese puhul on tõenäosus väga suur, et nende lapsed saavad olema eestikeelsed. Nende tuhandete puhul, kes on siit lahkunud, on tõenäosus, et järgmistes põlvkondades on nad eesti keele ja kultuuri kandjad, tunduvalt väiksem.

Mis Te arvate, kuhu arutelu immigratsiooniteemadel edasi liigub? Mida soovitate tänases situatsioonis teha valitsusel?

Kuidas sündmused edasi arenevad, seda ei tea me keegi. Me räägime praegu peamiselt probleemidest, mis tulevad meile lõunast. Aga annaks jumal, et ei juhtuks midagi Sosnovõi Bori tuumaelektrijaamaga – siis võivad siiapoole tulla kümned või sajad tuhanded inimesed. Kuidas me siis toimime?

Millest tekivad kõik need arusaamatused? Justnimelt sellest, et poliitikud räägivad inimestega suhteliselt vähe. Lääne demokraatliku poliitilise süsteemi puhul on see mingis mõttes ka arusaadav. Kui me mõtleme edule, mida me peame saavutama tulevastel valimistel ja vaid ühe lausega, siis loomulikult on ju lihtsam öelda: “Kui on must, näita ust,” kui hakata pikalt seletama, mida migratsioon enesega tegelikult kaasa võib tuua. Nii et neile, kes meid valitsevad, peaks soovitama kindlat meelt ja mõtlemist natukene kaugemas perspektiivis kui lähenevad valimised.

david-vseviov

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×