Tööandjate Keskliit

BUSINESSEUROPE JA EUROOPA KOMISJONI SUVISED MAJANDUSPROGNOOSID

Juulis avaldasid nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa tööandjate keskorganisatsioon BusinessEurope suvised majandusprognoosid.

BusinessEurope esitatud aruandes leitakse, et ELi eksport on tugevalt tagasi tõusnud, sest suuremad kaubanduspartnerid taastuvad kiiremini kui Euroopa. Tarbijate kindlustunne on samuti taastunud, viidates sellele, et leibkondadel on usk, et paremad ajad on ees ja soovivad jätkata tavapärasemaid kulutusi, luues võimaluse majanduse täielikuks taastumiseks.

Selleks aastaks prognoosib BusinessEurope EL 27 riigile 4,4% majanduskasvust, järgmisel aastal 4,6%;

Samas leitakse, et kuigi ELi majandus on jõudsalt elavnemas, on tagasitee täieliku taastumise poole pikk ja täis negatiivseid riske, sealhulgas inflatsioonisurvest ja uute, nakkavate viirusevariantide levikust. Pandeemia põhjustatud majanduslike häirete kõrvaldamiseks kulub mõnda aega ja negatiivseid pikaajalisi tagajärgi saab leevendada poliitiliste reaktsioonidega.

BusinessEurope hoiatab, et praegu on oluline vältida ettevõtete ja töötajate toetusmeetmete enneaegset lõpetamist. Samuti peab silmas pidama järgmist:

  • keskpikas perspektiivis peavad ELi liikmesriigid naasma eelarvepoliitiliselt jätkusuutlikule positsioonile ja tagama, et ei tekiks võlgade plahvatusi, mis tooksid kaasa negatiivse finantsturu reaktsiooni;
  • pikaajalise majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks on nüüd tähtis, et ELi institutsioonid tagaksid, et riiklikud taastumis- ja vastupanuvõime kavad on piisavalt seotud Euroopa poolaasta raames määratud struktuuripõhiste riigipõhiste reformide elluviimisega;
  • on vajalik, et poliitikakujundajad väldiksid liigset regulatiivset koormust ettevõtjatele, kes niigi on kriisist kurnatud.

Euroopa Komisjoni 2021. aasta suvine majandusprognoos leiab samuti, et taasavamine hoogustab taastumist.

Prognoosi kohaselt elavneb Euroopa majandus oodatust kiiremini, kuna aasta esimene kvartal oli aktiivsem kui eeldati ja teises kvartalis kiirenes pandeemia ohjeldamiseks võetud piiravate meetmete leevendamine tänu tervishoiualase olukorra paranemisele. 

Majanduskasv kiireneb, kuna majandus taasavaneb ja usaldusnäitajad on lootustandvad

  1. aasta suvise majanduse vaheprognoosi kohaselt peaks ELi ja euroala majandus kasvama sel aastal 4,8% ja 2022. aastal 4,5%. Eelmise, kevadise prognoosiga võrreldes on kasvumäär 2021. aastal oluliselt kõrgem. Eelduste kohaselt saavutab reaalne SKP nii ELis kui ka euroalal uuesti oma kriisieelse taseme 2021. aasta viimases kvartalis, see tähendab kvartal varem kui arvati kevadprognoosis.

Kasvu hoogustumist eeldatakse mitmel põhjusel. Esiteks oli majandustegevus esimeses kvartalis oodatust aktiivsem. Teiseks vähenes tänu tõhusale strateegiale viiruse leviku tõkestamiseks ja vaktsineerimise edenemisele uute nakkusjuhtumite ja haiglaravi vajajate arv, mis omakorda võimaldas ELi liikmesriikidel teises kvartalis majanduse taas avada. Eriti hästi mõjus taasavanemine teenustesektoris tegutsevatele ettevõtetele. Tarbija- ja ettevõtjaküsitluste optimistlikud tulemused ja liikuvust puudutavad andmed viitavad sellele, et eratarbimises on taas alanud jõuline kasv.

Eelduste kohaselt on majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ja -investeeringud ning seda toetab tööhõive, mis peaks liikuma majandustegevusega ühes taktis. ELi peamiste kaubanduspartnerite jõuline kasv peaks mõjuma soodsalt ELi kaupade ekspordile, teenuste eksport aga kannatab rahvusvahelise turismi vallas veel püsivate piirangute tõttu.

Märkimisväärse panuse majanduskasvu peaks andma taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastu poolt prognoosiperioodil toodetav jõukus on eelduste kohaselt umbes 1,2% ELi 2019. aasta reaalsest SKPst. Kasvuimpulsi eeldatav suurus püsib võrreldes eelmise prognoosiga põhimõtteliselt sama, kuna viimaste kuude jooksul ametlikult esitatud riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest pärinev teave kinnitab üldiselt kevadel antud hinnangut.

 Suuremaks prognoositakse ka selle ja järgmise aasta inflatsiooni. Eeldatakse, et energia ja kaupade hinnatõus, piiratud võimsusest ning teatavate sisendite ja toorainete nappusest tulenevad kitsaskohad tootmises ja elav nõudlus nii kodu- kui ka välismaal avaldavad tarbijahindadel sel aastal tõususurvet. 2022. aastal peaks see surve järk-järgult kahanema sedamööda, kuidas tootmisvõimsust piiravad probleemid lahendatakse ning pakkumine ja nõudlus ühtivad.

Eesti majandus kasvas 2021. aasta esimestel kuudel jõudsalt, millega kuulutakse ELi kõige kiiremini kasvavate majanduste hulka. Kasv esimeses kvartalis jõudis 4,8%, peamiselt valitsuse tugevate kulutuste ja ekspordi tõttu. Tööhõive pole veel taastunud ja seda eelkõige sektorites, nagu toitlustus ja turism (piirangutega seotud tööhõivemahukad sektorid).  Tulevikku vaadates on soodsad väljavaated sise- ja välisnõudlusele ning selle rakendamisele. Taastamis- ja vastupanuvõime kava on kavandatud investeeringute tugevdamiseks. Eratarbimine jääb prognooside kohaselt peamiseks majanduskasvu tõukejõuks, mis on tingitud majapidamiste kogunenud säästude eeldatavast kulutamisest ja hiljutistest muudatustest teise pensionisamba süsteemis (võimaldades pensionivarad ühekorraga välja võtta).

SKP reaalkasv ulatub 2022. aastal 3,8% -ni.

Eesti kohta pikemalt leiate infot siit ja aruande kohta üldisemalt siit.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×