BLRT personalidirektor: välistööjõu piiramine soodustab skeemitamist

Kuidas kolmandatest riikidest pärit töötajate sissesõidu piiramine mõjutab enam kui 4000 inimesele tööd andvat kontserni ja Eesti majandust tervikuna, kirjutab BLRT Grupp AS-i personalidirektor Viktoria Goihinberg, ajalehes Eesti Päevaleht 10.07.2020.

„Kolmandatest riikidest pärit töötajate sissesõidu piiramine halvendab tunduvalt kontserni majanduslikku olukorda, mõnel juhul oleme koguni sunnitud loobuma uute lepingute sõlmimisest ning katkestama aastateks 2020-2021 kavandatud projektide elluviimise, kuna sinna on kaasatud teiste riikide tippspetsialistid,“ ütleb Goihinberg.

„Paraku kiputakse võõrtöölisi samastama odava tööjõuga. Oleme korduvalt rõhutanud, et tegemist on sedalaadi erialaoskustega spetsialistidega, keda Eesti tööjõuturul naljalt ei leia ning vaevalt, et neid lähiajal juurde tuleb. Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk, kõigil neil on omandatud asjakohane haridus või kutsetase. BLRT-s töötavate inimeste puhul valdavalt Ukraina kõrg- või kutseharidusasutustes,“ kinnitab ta.

„Tänapäeva tingimustes ei saa kõiki võõrtööjõudu kasutavaid ettevõtjaid lüüa ühe vitsaga. BLRT Grupp käitub seadusekuulekalt, maksab makse, investeerib miljoneid oma ekspordivõimekuse suurendamisse. Kuid selleks et kõik see toimiks, on vaja haritud, heade kutseoskustega töölisi,“ ütleb Viktoria Goihinberg.

„Tegutseme kaheksas riigis, kuid ainult Eestis on rudimendina säilinud võõrtööjõu kvoot. Kui seadused on ajast veerand sajandit maas, on edasiliikumine võimatu. See on ebanormaalne olukord, mis soodustab skeemitamist ning järelevalvekulude paisumist,“ taunib Eesti ühe suurema tööandja esindaja valitsuse senist poliitikat.
Riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Poola, rääkimata siis veel Lätist ja Leedust, lihtsustavad täna oma seadusi ning loovad soodsaid tingimusi tippspetsialistide riiki meelitamiseks.

„Miks ei või me õppust võtta Leedu kogemusest? Viimastel aastatel kehtivad seal mitmed eelised ettevõtjatele, kellel on välistööjõu värbamisega positiivne kogemus, puudub maksuvõlg ning kelle äritegevus toimub peaasjalikult kodumaal. Need eelised võimaldavad taolistel tööandjatel taotleda välisspetsialistidele elamislubasid lihtsustatud korras,“ nendib ta. „Pole mingi saladus, et täna nõudlevad nii mõnedki maksudest kõrvalehoidvad ettevõtted Eesti elamislubasid võõrtöötajatele, kelle töökoht asub hoopis teises riigis, lüües lühikese ajaga lukku niigi napi sisserände piirarvu jaotuse ning loomata Eesti riigile mingit lisandväärtust, sest taolistel nõudlejatel puudub Eestis tootmisbaas ning nad on sisuliselt ettevõtjad, kes pakuvad väljaspool Eestit tegutsevatele firmadele tööjõurendi teenust,“ toob BLRT personalidirektor välja kurva tõsiasja.

„Tahaks loota, et meie hääl ei jää vaid hüüdjaks hääleks kõrbes ning et valitsusel jätkub tahet lahendada võõrtööjõu probleem. Pole mõtet pead jaanalinnu kombel liiva alla peita, sest kui me soovime oma tööstust edendada, siis tuleb majandusse kaasata kvalifitseeritud välistööjõud. Eriti sellisel keerulisel ajal nagu praegu, et vältida Eesti muutumist välisinvestoritele väheatraktiivseks,“ ütleb Viktoria Goihinberg.