Avalda arvamust: Töötuskindlustuse põhimõtete muutmine

Sotsiaalministeerium on saatnud meile arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi Töötushüvitise VTK).

Ootame teie kommentaare hiljemalt 25.02.2020.a. aadressil piia@employers.ee 

Töötushüvitise VTK-s esitatud lahenduste eesmärk on muuta töötushüvitiste süsteemi paindlikumaks, vähendada töötute vaesust, lihtsustada hüvitiste süsteemi, et see oleks arusaadavam nii kindlustatutele kui rakendajatele. Töötushüvitiste süsteemi muudatusettepanekud puudutavad nii tööealist elanikkonda kui ka vanaduspensioniealisi, kes võivad töötuks jäämise korral vajada tuge tööotsingutel.

Rahvusvahelises võrdluses peetakse Eesti töötutoetuste süsteemi katvust ja asendusmäära madalaks. Seega muudatuste tulemusena peaks süsteem muutuma heldemaks, kuid teatud juhtudel soodustaks potentsiaalselt ka töötutute ja mittetöötavate tööturul osalemist. Muudatuste koondmõju on kavas hinnata eelnõu koostamise käigus, kuna see sõltub konkreetsest lahendustekombinatsioonist.

Hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämisel, koondamisel või tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust reguleerib töötuskindlustuse seadus. Tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuse maksmist ja töötuna arvele võtmist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus.

Allpool toome kokkuvõtte kavandatud muudatustest, kuid soovitame kindlasti lugeda ka väljatöötamiskavatsust, mis on oluliselt põhjalikum.

Kavandatud muudatused:

1. Kindlustatud isikute ringi laiendamine

Probleem – hõivatud inimeste erinev kaetus töötuskindlustusega.

Võimalikud lahendusvariandid:

1. Kindlustatu mõiste defineerimisel lähtutakse töötuskindlustusmakse maksmisest ning kindlat isikute ringi seaduses ei sätestata. Kindlustus on kohustuslik ja tekib kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuga maksustatud tulult.
2. Kohustuslikult on kindlustatud lisaks hetkel kindlustatutele ettevõtluskonto alusel tegutsemine, füüsilisest isikust ettevõtja sh keda käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjana (notar, kohtutäitur

jne, vabakutseline loovisik), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, töötav vanaduspensioniealine, kõrgemad riigiametnikud ja KOV liikmed. Töötuskindlustusmakset makstakse töötasult, palgalt, ettevõtlustulult vms.

Mõlemas lahendusvariandis hõlmatakse kindlustatute ringi töötavad vanaduspensionärid ja kindlustatud saaksid kõik, et kes kindlustusmakset maksavad.

2. Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine

Eesti töötushüvitise süsteemis lähtutakse põhimõttest, et hüvitise vajadus tekib täieliku töötuse ja töise sissetuleku kaotamise korral ning seega töötuskindlustushüvitist ei maksta samaaegselt töise tuluga. Küll aga on töötutoetusega samaaegselt võimalik saada kuni 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurust sissetulekut.

Kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek, siis töötutoetuse maksmine lõpetatakse.

Nii töötutoetuse kui töötuskindlustushüvitise saamise ajal ei tohi olla töist sissetulekut. See vähendab proovipäevade, katseaja ja tööampsude tegemise motivatsiooni töötusperioodil.

Võimalikud lahendusvariandid:

1. Töötuse perioodil on võimalik ajutiselt töötada.
2. Lubatud on osaline töötus. Pakutava lahendusega ei pea ettevõtluskonto tegevust lõpetama ning talle määratakse töötuskindlustushüvitis, kui tema põhitööst saadud töine sissetulek on olnud vähemalt 80% sissetulekust ja ülejäänud sissetulek on saadud kõrvaltegevusest.
3. Säilib tänane olukord ehk töötushüvitise maksmisel kehtib täieliku töötuse nõue, kuid töösuhte lõppemisel on õigus taotleda töötuskindlustushüvitise jätkumist. Täna on võimalik töötuskindlustushüvitist peale uuesti tööle hakkamist saada alles 12 kuulise tööstaaži täitumisel.

3. Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine

 * Vabatahtlik või sunnitud töötus

Majanduslikult rasketel aegadel on tööandja sunnitud töömahtu vähendama ja tööd ümber korraldama ning tal ei ole enam võimalik töötajale samadel tingimustel tööd pakkuda. Viidatud juhul ütleb tööandja töötajaga töölepingu üles majanduslikel põhjustel. Vabatahtlik töötus tekib siis, kui töötaja esitab omal soovil töölepingu ülesütlemise avalduse või kokkuleppel tööandjaga lahkub töölt talle sobival ajal ning tingimustel.

Võimalikud lahendusvariandid:

1. Sunnitud töötuse nõude rakendamine.

Töötuskindlustushüvitist makstakse ainult sunnitud töötuse korral. Hüvitist ei maksta töö- või teenistussuhte ülesütlemisel töötaja või ametniku algatusel (välja arvatud TLS § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel), poolte kokkuleppel, töö- või teenistussuhte lõpetamisel katseaja jooksul (töötaja algatusel). Samuti ei maksta töötuskindlustushüvitist, kui töö- või teenistussuhe on lõppenud töötaja süülise käitumise tõttu.

Põhiline muudatus oleks, et avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse astunud teenistuja katseajal teenistuja enda soovil lõpetamisel tekiks ka ametnikele üõigus töötuskindlustushüvitisele. Praegu on see ainult TLS alusel katseaja katkestanud töötajal.

2. Vabatahtliku töötuse korral töötushüvitiste maksmine.

Töötuskindlustushüvitisele on õigus ka vabatahtliku töötuse korral (omal soovil, poolte kokkuleppel lõppenud töösuhte puhul). Vabatahtliku töötuse korral rakendatakse ooteaega esimesel 90 töötuse päeval ehk vabatahtlikult töölt lahkunule hakatakse töötuskindlustushüvitist maksma alates töötuse 91. päevast.

4. Töötushüvitiste tingimuste muutmine

 4.1. Mitut hüvitist makstakse

Eesti kehtiv töötushüvitiste süsteem on kahetasandiline – makstakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust.

Esmaseks töötuse korral asendussissetulekut pakkuvaks süsteemiks on töötuskindlustus. Kui isikul ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele või õigus hüvitisele on ammendunud, pakub kaitset töötutoetus. Mõlemat hüvitist koos ei maksta. Kehtiv paralleelne süsteem tekitab teatavat segadust. Lahendustega on soov seda süsteemi ühtlustada.

Võimalikud lahendusvariandid:

1. Töötuse korral makstakse ühte töötuskindlustushüvitist.

Töötuse korral makstakse töötule töötuskindlustushüvitist. Kui inimene töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru pakuvad kaitset muud toetused (nt toimetulekutoetus ja KOV-i poolt makstavad teised toetused). Lahendusvariandi 1 rakendumisel ei maksta enam töötutoetust ning jääb ainult üks töötushüvitis. VTK-s ei täpsustata, kas täiendav töötuskindlustushüvitis makstaks samuti töötukassa vahenditest vm riigieelarvest. See lahendusvariant eeldaks ka töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumistingimuste leevendamist (eelnev 12 kuuline tööstaaž).

2. Töötuse korral makstakse kahte kindlustushüvitist.

Sarnaselt kehtivale süsteemile pakub esmast kaitset inimese eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis. Kui isikul ei teki õigust sissetulekust sõltuvale töötuskindlustushüvitisele, makstakse kõigile võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Mõlemale hüvitisele kehtivad kindlustusstaaži nõuded.

4.2. Kindlustusstaaž

Võimalikud lahendusvariandid:

• Esmakordsel taotlemisel

1. Kui rakendatakse kahte kindlustushüvitist, siis sissetulekust sõltuvale hüvitisele kehtib kindlustusstaažinõue 12 kuud 36 kuu jooksul ning baasmääras hüvitise kindlustusstaažinõue 6 kuud 36 kuu jooksul.
2. Ühe sissetulekust sõltuva hüvitise maksmisel on nõutav kindlustusstaaž 12 kuud, kuid see täidetaks pikema perioodi jooksul kui täna kehtiv 36 kuud.

• Korduvtaotlemisel hüvitise maksmine

Üldreeglina kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

4.3. Hüvitise periood

Töötuskindlustushüvitise pikkus varieerub Eestis sõltuvalt staažist. Mida kauem on inimene järjest töötanud, seda suurem on tema panus töötuskindlustussüsteemi. Seetõttu peetakse õiglaseks siduda töötuskindlustushüvitise pikkus staažinõudega. Samas ei pruugi pikema staažiga töötud vajada pikemat töötuskindlustushüvitist kui lühikese staažiga töötud. Enamasti on nende majanduslik olukord parem, kui lühema staažiga töötutel, mistõttu on neil võimalik isiklike säästude toel säilitada senist elujärge kauem. Seetõttu võib pikema staažiga töötutele pikema töötuskindlustushüvitise maksmine suurendada nende töötuslõksu olukorras, kus neil on niikuinii võimalik mitte võtta vastu esimest töökohta, vaid otsida sobivat tööd pikema perioodi jooksul.

4.4. Töötushüvitiste kestuse sõltumine majandustsüklist

Võimalikud lahendusvariandid:

1. Hüvitise maksmisel lähtutakse majanduse olukorrast Eestis 

Kui töötuse määr on Statistikaameti andmetel alla 8%, makstakse töötuskindlustushüvitist kuni 270 päeva.

Kui töötuse määra on Statistikaameti andmetel üle 8%, makstakse töötuskindlustushüvitist kuni 360 päeva.

Inimestele, kellele on määratud 270 või 360 kalendripäeva hüvitist, hüvitise maksmise perioodi enam ei muudeta.

2. Töötuskindlustushüvitist makstakse kuni 270 päeva kõigile töötutele sõltumata staažist. Kuna lahendusvariantide 1 ja 2 puhul ei sõltu hüvitise maksmine kindlustusstaažist, võib olla põhjendatud piirangu kehtestamine – kui tihti saab töötushüvitist kasutada.

3. Jäävad kehtima samad hüvitise maksmise põhimõtted.

4.5. Hüvitiste asendusmäärad

Võimalikud lahedusvariandid:

Muudatustega kaalutakse Eestis asendusmäära suurendamist esimesel 90 töötuse päeval, mil makstakse hüvitist 70% töötu eelmisest sissetulekust.

Seejärel hüvitise asendusmäär langeb 50%-le ning seejärel 30%-le.

Töötuse alguses heldem hüvitis eeldatavasti suurendab liikumist hõivest töötusesse, kuid järsem langus hüvitise saamise kestel liikumist töötusest hõivesse.

Muudatuste jõustumisaeg on esilagu lahtine, kuid mitte enne kui aastal 2022.a.