Avaleht

Avalda arvamust: tööõnnetuskindlustuse väljatöötamine

Ootame ettevõtjate tagasisidet tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele (TÕS VTK) hiljemalt 17. septembriks.

TÕS välja töötamise eesmärk on luua tööõnnetuste hüvitamiseks kindlustusel põhinev süsteem, mis:
• tagab kannatanule (töötajale) tööõnnetuse tõttu tekkinud kulude efektiivse hüvitamise, vajadusel kuni tema elu lõpuni;
• tagab tööõnnetuses kannatanule vajaliku ravi ja rehabilitatsiooni tööturule naasmiseks;
• motiveerib tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööõnnetusi ennetama;
• vähendab pikemas perspektiivis ühiskonna, sh ettevõtete ja riigi rahalist koormust.

Tööõnnetuste hüvitamiseks luuakse erakindlustusel põhinev tööõnnetuste hüvitamise süsteem, kus rakendatakse konkreetse ettevõtte riskitasemest sõltuvaid kindlustusmakseid.
Tegemist oleks kohustusliku kindlustusega, mis tähendab, et tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse toimumise suhtes (õnnetusjuhtumikindlustus).

Kohustusliku kindlustusega on hõlmatud:
1) töölepingu alusel töötavad isikud;
2) avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikud, sh politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud.

Kindlustusvõtjad on tööandjad ehk kõik Eestis tegutsevad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ning riiklikud ja kohaliku omavalituse üksused, kes annavad tööd vähemalt ühele töötajale või ametnikule (kindlustatud isik). Samuti on kindlustusvõtjad FIE-d, kui nad annavad tööd kindlustatud isikule.

Kindlustusandjad võivad olla kõik alaliselt Eestis tegutsevad kahju- ja elukindlustuse kindlustusandjad, kellel on õnnetusjuhtumite kindlustuse tegevusluba.
Tööõnnetuskindlustust pakkuda sooviv kindlustusandja peab olema tsentraalse garantiifondi liige.

Kindlustusjuhtum on tööõnnetus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes.
Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on asjaolu, et õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Kindlustusest hüvitatakse kulud, mis on seotud kindlustusjuhtumiga ehk tekkinud kahjuga.
Täpsemalt tuleb tööõnnetuskindlustuse loomisel reguleerida, milline kahju ja millises ulatuses kuulub kindlustusandja poolt hüvitamisele.

Kindlustussumma ühe kannatanu kohta võiks olla 800 000 eurot (sh mittevaralise kahju hüvitis).

Töötajale ei maksta hüvitist, kui tööõnnetuse põhjuseks oli töötaja tahtlus.
Kindlustusandjal on õigus hüvitisi vähendada, kui tööõnnetus juhtus töötaja raske hooletuse tõttu, näiteks oli töötaja alkoholi joove oluliseks põhjuseks, miks tööõnnetus toimus.

Kindlustuslepingu sõlmimisel võivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja (tööandja) kokku leppida kindlustusvõtjale omavastutuse kohaldamises.

Kindlustusandjal on tagasinõude õigus tööandja (kindlustusvõtja) suhtes, kui tööandja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.

Igal ettevõttel on oma kindlustusmakse suurus, mis määratakse kindlaks kindlustuslepingu sõlmimisel. Maksemäära diferentseeritakse ning see põhineb näiteks ettevõtte riskiastmel ja/või varasemal kahjuajalool.

Kindlustuse olemasolu kontrollimine peaks olema registrite põhine ja seda teostaks garantiifond. Ettevõtetes kohapeal teeb kindlustuse olemasolu osas järelevalvet Tööinspektsioon.

Garantiifond – Tööõnnetuskindlustuse puhul tuleb luua garantii skeem, mis tagaks kindlustamata juhtumite hüvitamise tööõnnetuses kannatanutele.
Selleks tuleb luua garantiifond, mille liikmeteks on kõik turul tegutsevad tööõnnetuskindlustusega tegelevad kindlustusandjad ja mida finantseeritakse kindlustusandjate sissemaksetest (teatud kindel protsent kindlustusmaksest).

Vaidlusi on võimalik lahendada kindlustuse lepitusorganis, mis on riigi poolt tunnustatud vaidlusi kohtuväliselt lahendav üksus.
Kindlustuse lepitusorgan tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures ja selle kaudu tegelevad sõltumatud kindlustuslepitajad.
Samuti on võimalik vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Eeldatav seaduse jõustumisaeg on kõige varem 2021. aasta.

Ootame teie kommentaare eelnimetatud väljatöötamiskavatsustele järgmiselt:

1) tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus – ootame kommentaare 17.septembriks soovitavalt aadressil raul.aron@employers.ee

Nimetatud aadressid on soovitavad, st ükskõik kellele te oma vastused Tööandjate keskliidus saadate, jõuavad nad ikka õigele adressaadile.
Vastamise tähtaegadest palume kinni pidada, kuna Sotsiaalministeerium on meile pikalt aega andnud, kuid sügisel soovitakse teemadega kiiremini edasi liikuda.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields