Tööandjate Keskliit

Avalda arvamust: Kohalike omavalitsuste ettevõtluskeskkonna arendamine

Riigireformi kontekstis on üleval küsimus, kuivõrd toetab Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas ettevõtluskeskkonna parendamist. 83% KOV tuludest tuleb riiklikest allikatest ja on riigi poolt juhitavad. 53% kõigist KOV tuludest moodustab üksikisiku tulumaks, mis jagatakse omavalitsuste vahel ümber peamiselt palgasaajate elukohaadressi alusel. Et elanikele on oluline töökohtade olemasolu, on kaudselt omavalitsustel stiimul ettevõtluskeskkonna parandamiseks olemas, kuid otseselt ettevõtete või töökohtade arvust omavalitsuse tulud ei sõltu. Teatud juhtudel võivad aga ettevõtjate ja elanike huvid lausa vastuolus olla, nt teede või tehase rajamine või kaevanduslubade andmine elamute lähedusse jmt. Ka tasandus- ja toetusfondid arvestavad peamiselt elanikele osutavate avalike teenuste vajalikku taset. Ettevõtluse vajadusi valemis ei ole. 
 
Üks võimalus ettevõtluskeskkonna parandamiseks motivatsiooni luua, oleks tulumaksutulu jagamine osaliselt töökohaaadressi alusel. Rahandusministeeriumil on plaanis lisada töötamise registrisse töökoha aadress, mis looks töökohapõhiseks tulumaksuarvestuseks piisavad andmed. 

Tulubaasi kõrval on oluline, et ka mõtteviis ja hoiakud oleksid ettevõtlust soodustavad. Näiteks on Rootsi ja Soome ettevõtjate esindusorganisatsioonid asunud ettevõtjatelt saadud tagasiside alusel reastama omavalitsusi ettevõtluskeskkonna alusel (http://www.foretagsklimat.se/rankinghttp://toimivakunta.fi/kuntaranking/). Selline edetabel võimaldab regionaalset ettevõtluskeskkonda regulaarselt monitoorida ja ettevõtlust populariseerida.

Eelnevast tulenevalt soovime teada:
  • Millised on Teie ootused kohalikele omavalitsustele ettevõtluskeskkonna arendamisel?
  • Mida tuleks teha, et motiveerida omavalitsusi ettevõtluskeskonda parandama? Kas ülaltoodud näited on selleks sobivad?
Palume oma seisukohtadest teada anda 1. augustiks: Raul@employers.ee!
Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×