Austria kogemus – õpipoisiõpe vajab järjepidevat arendamist

tk austriaAustria on Saksamaa ning Šveitsi kõrval üks pikema õpipoisiõppe traditsiooniga riike Euroopas. Tänasel päeval omandab seal 40% õppuritest haridust just õpipoisiõppe teel. Teine 40% käib kutsekoolis ning ülejäänud 20% keskkoolis, kirjutab IBW Austria tegevdirektor Thomas Mayr.

Austrias nimetatakse õpipoisiõpet duaalõppeks, mis leiab aset kahes kohas: 80% õppetööst toimub mitme aasta vältel ühes ettevõttes ning 20% erialaspetsiifilises kutsekoolis. Töökohapõhisesse õppesse saavad astuda kõik, kellel on omandatud põhiharidus. Veidi enam kui kolmandik noortest käib enne töökohapõhise õppega liitumist eel-kutsekoolis, mis kujutab endast ühe aasta pikkust õpet. Teine osa noori läheb õpipoisiõppesse pärast klassikalisest kutsekoolist lahkumist või väljalangemist. 

Kõigile põhikoolilõpetajatele, kes ei saa kohta töökohapõhises õppes või keskkoolis, pakutakse võimalust omandada teadmisi õpipoisiõppe koolituskeskuses (supra-company training). See programm on olemuselt sarnane töökohapõhise õppega, kuid haridust ei omandata mitte ettevõttes tööd tehes, vaid praktilisi oskusi saadakse koolituskeskuses. Sealt saadav kvalifikatsioon on aastast 2008 võrdne töökohapõhise õppe omaga. 

Hetkel pakub Austria ligi 200 eri tüüpi õpipoisiõppevõimalust. Kõige enam leiab õpipoisse käsitööga seotud erialadel (juuksur, laevaehitus jm), populaarsed valdkonnad on ka kaubandus ja tööstus. Kõige vähem leiab õpipoisse panganduse ja kindlustuse sektoris. 
 
Ettevõtete panus õpipoisi arengusse suur, riik tasub tervisekindlustuse

Kõige suurema osa töökohapõhise õppe kuludest kannavad Austrias ettevõtted. Praktika on tasustatud ning makstav palk on tööandjale ka kõige suurem kulu. Sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtte olemusest jääb õpipoisi kuutasu vahemikku 380-2000 eurot. Seejuures tõuseb makstav summa iga ettevõttes veedetud aastaga ning viimasel õppeaastal on tavaks õpipoisile maksta 80% tavalise täiskohaga töötaja palgast. Seda seetõttu, et iga aastaga õpipoisi produktiivsus kasvab, mis omakorda tähendab seda, et ta panustab ettevõtte arengusse rohkem. 

Samas ei jää kulud vaid ettevõtte kanda. Õpet pakkuv ettevõte saab igal aastal ühekordse rahalise toetuse, mille suurus sõltub õppeaastast ja ettevõttes viibivate praktikantide arvust. Lisaks pakutakse ka muid toetusi erinevatelt institutsioonidelt, mis on keskendunud silmapaistvalt kvaliteetset õpet pakkuvatele ettevõtetele ja erinevatele sihtrühmadele. Toetusi jagab näiteks Austria tööhõive teenistus (Public Employment Service Austria), kes pakub toetusi teiste hulgas noortele naistele ja puudega inimestele, ning ka kohalikud omavalitsused, kes katavad näiteks transpordikulusid. Lisaks ei pea ettevõte ega õpilane maksma esimesel kahel aastal tervisekindlustuse ja õnnetusjuhtumi kindlustuse eest.  

Riik pakub ka mitmeid mitterahalisi toetusi, näiteks tagatakse erialaspetsiifilised õppematerjalid. Pakutakse ka infomaterjale, need sisaldavad muuhulgas viiteid õpipoisiõppe otsimisvõimaluste kohta, värbamisjuhiseid, valimisprotseduure, valikuteste kandidaatidele, erinevaid veebilehti jm. 
 
Õpipoisid jäävad õpitud erialale tööle

Umbes 15% õpipoisiõppe valinud noortest lahkub programmist enneaegselt. Kuid seejuures läheb tervelt 95% õpipoisiõppe läbinutest sooritama kutseõppe eksamit, et lisaks õpipoisiõppe läbimise tunnistusele oleks ette näidata ka kutsetunnistus. Nendest vaid umbes viis protsenti ei soorita eksamit edukalt. See omakorda tähendab, et 90% töökohapõhises õppes viibinutest lõpetavad kooli positiivse eksamitulemusega. 

Aastal 2013 oli esimese kolme kuuga peale õpipoisiõppe programmi lõpetamist tööle asunud pooled lõpetanutest. Pärast ühe aasta möödumist lõpetamisest töötas 89% endistest õpipoistest. Selline tööturule sisenemise näitaja ületab Austrias kõiki teisi õppevorme ja koolitusprogramme. Veelgi enam näitab õpipoisiõppe head rakendamist Austrias asjaolu, et aastal 2013 hindasid ettevõtted, et töökohapõhise õppe programm vastab nende ootustele. 92,4% lõpetanutest töötas saadud kutsekvalifikatsioonile vastaval erialal ning ligi 30% õpipoisiõppe läbinutest töötasid juhtivamal positsioonil. 

Süsteemi tugevuseks võib pidada ka küllaltki positiivset vastukaja valitsusstruktuuridelt, õppevormi kiiret kohaldatavust muutuvatele kvalifikatsiooninõudmistele ja programmi pigem väikseid väljaminekuid avaliku sektori hariduskuludes (võrreldes täiskohaga koolipõhise kutseõppega). 
 
Kuidas tagab Austria õpipoisiõppe kvaliteeti? 

Õpipoisiõppe kvaliteedi tagamisega tegeldakse Austrias järjepidevalt ja selleks on välja töötatud mitmed mehhanismid:  

a) Uute töökohapõhiste õppevormide/praktikakohtade loomine ja vanade moderniseerimine: järjepidev õpipoisiõppe kohaldamine muutuvatele majanduse ja tehnoloogilise arengu vajadustele tagab pikaajalise atraktiivsuse ja kvaliteedi. 

b) Ettevõtete nõuetele vastavuse hindamine: iga ettevõte, mis tahab võtta endale õpipoisse, peab läbima akrediteerimisprotsessi. 

c) Kutseõppe koolitajate kasutamine: õpipoiste juhendamise eest vastutavad ettevõtte töötajatest kutseõppe koolitajad. Nad peavad olema omandanud vastava kvalifikatsiooni, mis ei sisalda ainuüksi erialaspetsiifilisi oskusi, vaid neil peavad olema ka baasteadmised pedagoogikast ja õigusest. Kutseõppe koolitaja kvalifikatsiooni saavad omandada erinevate erialade töötajad pärast koolituse läbimist ja eksami sooritamist. 

d) Õppijate kutseeksamiks ettevalmistus: õpipoiste jaoks tähendab see ettevalmistuskursuseid, mida teevad erinevad õppeasutused. Lisaks peavad õpipoisid iseseisvalt tegema ka tööd õppematerjalidega. Tänu küllaltki keerulistele kutseeksamitele on õpipoisiõppe kvaliteet kõrgem, kuna kutset ei omandata pelgalt ettevõttes kohal viibimisega. 
 
Artikli autor Thomas Mayr on IBW Austria tegevdirektor. IBW tegeleb kutseõppega seotud uuringute ja mõjuanalüüside läbiviimisega.

Jälgi meid Facebookis   
×