Tööandjate Keskliit

Arto Aas: paindlikkus töösuhetes, sealhulgas platvormitöös ei tohi kaduda

Platvormitöö ei piirdu Eestis ainult kulleriteenustega, üha rohkem tehakse samal põhimõttel ka näiteks IT-ga või õigusnõustamisega seotud töid. Kõik viimase aasta jooksul platvormitööd teinud teenisid sellega kuus ligi 18,4% oma netosissetulekust, selgus  2. juunil Arenguseire Keskuse esitletud uuringust “„Platvormitöö Eestis 2021“. 

Paraku puudub riigil täpne ülevaade platvormitöö tegijatest ja sellega seotud maksuaugu suurusest, selgub Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu kinnitusel levib platvormitöö tööviisina järjest enam ja sotsiaalkaitse teemade lahendamata jätmisel probleemid süvenevad. „Platvormitöö pakub Eesti inimesele hea võimaluse saada osa ka globaalsest tööturust, kuid sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuseks peavad regulatsioonid muutuvate töövormidega kaasas käima,“ lisas ta.

Platvormitöö parem regulatsioon ja maksustamine on tööviisi uuenduslikkuse tõttu paljudes riikides suur küsimus. „Näiteks kui kõik Eesti praegused platvormitöötajad, kes pole ettevõtjad ega kasuta ka ettevõtluskontot, hakkaksid kasutama ettevõtluskontot, siis küüniks aastane maksimaalne tulu 340 miljoni euroni, millest laekuks maksudena 68 miljonit eurot,” märkis Vallistu. Ettevõtluskontot kasutab ainult 2% platvormitöötajaid.

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas sõnas, et platvormitööl on siiski olnud ka positiivne mõju, tehnoloogia on arenenud ja tekkinud uued ärimudelid. Tema arvates ei peaks suruma platvormitöötajaid klassikalise töölepingu formaati, sest siis kaoks paindlikkus, mis just kõnealust vormi iseloomustab. Ta lisas, et Eesti riik ei peaks tegema määrustes revolutsioone, vaid vaatama, mida on teised euroliidu liikmesriigid teinud, et tagada paindlikkus ja sotsiaalsed hüved.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich nentis samuti, et riigi käsud-keelud, mis reguleerivad platvormitöötajate õigusi ja kohustusi, peavad jätma ka vabadust. Ent ta tõi esile, et kui inimesed ei tea, palju nad teenivad, on midagi valesti ja kui inimesed peavad võitlema oma õiguste eest, on ka midagi valesti.

  • Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest ehk 7% tööealisest elanikkonnast. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese, kes keskmiselt teenivad platvormitööst ligi viiendiku (18,4%) oma sissetulekust. 
  • Võrreldes 2018. aastal tehtud uuringuga on suurenenud aeg-ajalt platvormitöö tegijate hulk – vähemalt kord kuus teeb seda ligi 100 000 inimest.
  • Platvormitöö on digitaalse töövahendusplatvormi abil leitud tööotsade tegemine erinevatele klientidele. Platvormitöö võib olla nii kohapõhine kui veebipõhine ning väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldav. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Arenguseire Keskuse uuring käsitleb kaheksat enam levinud platvormitöö tüüpi.

Uuringu materjalid

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×