Tööandjate Keskliit

Arendustegevusse investeerimine aitab konkurentsis püsida

Toote- ja protsessiarenduseks pakub riik päris mitut erinevat toetusvarianti. Olulisemad nendest on Ettevõtte Arenguprogramm (EAS), Innovatsiooni- ja Arendusosak (EAS), Nutika Spetsialiseerumise Rakendusuuringud (Archimedes) ja Ettevõtte Ressursitõhususe meede (KIK). Nendele lisandub veel erinevaid võimalusi, näiteks Adapter (Ülikoolidevaheline koostöövõrgustik). Viimane ei ole küll toetuse, vaid võrgustumise ja kontaktide otsimise meede, mille abil ettevõtjad saavad otsida oma väljakutsete lahendamiseks koostööpartnereid. Toetusvõimalusi on veelgi, näiteks teadusparkide juures, lisaks väärivad eraldi artiklit PRIA meetmed, kuid alustuseks järgnevalt peamised arendus- ja innovatsioonimeetmed.

Tööjõukulud kasvavad, kasum väheneb, lisandväärtus kasvab visalt – selline on Eesti üldine pilt praegu. Ei midagi uut, sest majandusstruktuuris domineerivad jätkuvalt madalama lisandväärtusega harud ning innovatsioon ettevõtetes piirdub enamasti protsessiuuendustega[1]. Lisandväärtuse märgatavat parandamist ja väärtusahelas tõusmist takistab asjaolu, et Eesti on jätkuvalt keskpärasuse lõksus[2]. Mitmetes riikides on märgatavaid tulemusi sellest lõksust välja saamisel andnud tootearendusele panustamine[3]. Eestis on aga lisaks tootearendusele vajalik tõsta ettevõtete innovatsiooni absorbeerimisvõimekust, vastasel juhul ei õnnestu laiema kandepinnaga muutust majanduses esile kutsuda. Innovatsiooni absorbeerimisvõime nimelt näitab majanduse suutlikkust tootlikkuse suurendamiseks uusi tehnoloogiaid leida ja rakendada.

Eesti on jõudnud arengujärku, kus enam ei ole märkimisväärseid probleeme teadmise loomisega (nt ülikoolides) ja keskkonnaga (innovatsiooni soodustav üldine keskkond), vaid oskustes uusi teadmisi ja tehnoloogiaid rakendada.

Seega tuleb olukorra muutmiseks ja globaalses konkurentsis püsimiseks meie ettevõtetel panustada nii toote- kui protsessi arendusse (vt artikli lõpus rahvusvahelist võrdlust). Innovatsioon on möödapääsmatu. Keskpärasuse lõks tähendab ka ettevõtja jaoks keerulist olukorda– vaja on innoveerida, selleks on vaja vabu vahendeid, samas kasum kahaneb. Tundub nagu „nokk kinni, saba lahti“ situatsioon, millest väljapääsemiseks on riik loonud mitmeid toetusvõimalusi.  Kuigi võimalusi tundub palju olema, siis on iga meetme juures oma kiiks, mis ei pruugi sobida igale ettevõttele. Aga, kui ei uuri, siis teada ei saa. Oluline on märkida ära, et ka riigi poolt on võetud suund, et toetatavad projektid oleksid rohkem läbi mõeldud ja toetuksid eksperthinnangutel (kaardistus, audit) ning sisulistel strateegiatel (äriplaan, tegevusplaan).

Alustaksime nendest meetmetest, mis hetkel on avatud ja kus taotlemine ei ole nii aktiivne, kui võiks olla .

Ettevõtja Arenguprogramm ( http://www.eas.ee/teenus/ettevotte-arenguprogramm/). Tegemist on ettevõtte terviklahendusele mõeldud programmile, mis peab lähtuma ettevõtte enda strateegiast. See on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad olla keskmisest ambitsioonikamad. Programmi alusmõtteks in see, et ettevõttes ei ole kunagi ühte probleemi, ja ka võimalust, vaid nende kogumid, mis on üksteisega selgelt seotud. Planeerimine, protsessid, turundus, tootearendus, tehnoloogia jne. Antud programmi käigus kaardistatakse koos ettevõtjaga ettevõtte erinevad tegevused ning indikeeritakse „pudelikaelad“, mille lahendamiseks pakutakse erinevaid teenuseid ja toetusi. Seni toiminud programmipraktikast saab välja tuua asjaolu, et programmis olnud ettevõtted on väga kõrgelt hinnanud just seda osa, kus toimub ettevõtte ja mentorite/coach’ide (oma ala eksperdid vastavast sektorist) koostöö ettevõtte võimaluste selgitamiseks. Toetuse kogusumma on kuni 500 000 eurot, millele peab lisanduma ettevõtte omapanus vastavalt ettevõtte suurusele (väike 55%, keskmine 65% ja suur 75%). Antud meetme tegevustes on innovatsiooni toetamine igati lubatud, seda nii tootearenduse, arendusspetsialisti palkamise, tehnoloogia-tehnika soetamise jne. näol.

Innovatsiooni- ja Arendusosakud (http://www.eas.ee/teenus/innovatsiooniosak/ ja http://www.eas.ee/teenus/arendusosak/). Innovatsiooniosak on eeskätt ette nähtud arenduste käivitamiseks vaja mineva nõu hankimiseks oma ala parimatelt spetsialistidelt.
Innovatsiooniosaku abil saab väike- või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) koostöös teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogise teostatavuse kohta, viia läbi uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm. Innovatsiooniosaku suurus on kuni 4000 eurot ja omaosalus vähemalt 20%. Arendusosak on oma olemuselt eeluuringuid toetav meede. Arendusosaku tulem peab võimaldama ettevõtjal koos pädevate teenusepakkujatega saada igakülgne teadmine, kas arendusideel on potentsiaali jätkata arendusprotsessi järgmistes faasides. Arendusosaku suurus on kuni 20 000 eurot ja minimaalne omaosalus 30%.

Nutika Spetsialiseerumise Rakendusuuringud (http://archimedes.ee/str/taotlejale/periood-2014-2020/nutika-spetsialiseerumise-rakendusuuringud/). Toetus on ettenähtud ettevõtte tehnoloogia- ja tootearendusealaseks koostööks teadusarendusasutustega (mitte ainult ülikoolid, vaid ka evalveeritud erafirmad, kahjuks mitte tehnoloogiaarenduskeskused). Ehk siis teaduspartneri olemasolu projektis on kohustuslik. Toetuse raames saab katta nii ettevõtte enda kulusid kui ka sisse osta teadus- ja arendustegevust. Mõeldud nii VKE-dele kui ka suurettevõtjatele. Rakendusuuringu toetus on väikeettevõttele 70%, keskmisele 60% ja suurele 50%. Tootearenduse toetus on väikeettevõttele 45%, keskmisele 35% ja suurele 25%. Toetuse suurus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta. Oluline on äriplaani olemasolu, mille põhjal hindajad soovivad aru saada, kas taotleja on enda jaoks lahti mõtestanud, kuidas potentsiaalne lahendus jõuab turule. Julgustuseks saab öelda, et toimivad ja selget nägemust omavad ettevõtted on senini toetust saanud. Toetus on mõeldud ka startivatele ettevõtetele, kuid seal on saanud komistuskiviks teinekord selge visiooni puudumine.

Ettevõtte Ressursitõhususe meede (https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus). Ettevõtete ressursitõhususe meetme eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Meetme tegevustega toetatakse ressursitõhususe saavutamist ettevõtetes. Toetatavad tegevused on:

  • ettevõtte ressursikasutuse analüüs (ressursiaudit), mis on eelduseks edasise investeeringu taotlemisel;
  • investeeringud ressursitõhusatesse lahendustesse, sh parimasse võimalikku tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavatesse IT-rakendustesse.

See on hea võimalus eeskätt oma protsesside ja tehnoloogia arendamiseks. Auditi läbiviimist toetatakse kuni 7 500 euroga (omaosalus vähemalt 50%). Investeeringuid kuni 2 miljoni euroga (omaosalus vähemalt 50%).

Adapter (https://adapter.ee/). Räägitud on ka sellest, et kui ettevõtja vajab koostööpartnerit teadusasutustest, siis ei oska koheselt kellegi poole pöörduda (eriti esimeste koostööde osas). Samuti puudub ettevõtjatel selge ülevaade, milliseid pädevusi ja kus piirkonnas saab kasutada. Selleks panid ülikoolid seljad kokku ja rajasid infosüsteemi Adapter. See on lihtne ja praktiline moodus saada vastus oma koostöösoovile. Kusjuures, tegemist ei ole passiivse otsingumootoriga, mis saadab kirju edasi, vaid reaalsete inimestega, kes vastutavad selle eest, et ettevõtja saaks kiiresti vastuse oma küsimusele (sh konkureerivad pakkumised).

Rahvusvaheline võrdlus

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia üks katuseesmärkidest aastaks 2020 on Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Eesmärgini jõudmiseks peavad Eesti ettevõtted efektiivselt tootma kõrge lisandväärtusega tooteid-teenuseid. .

Tootearenduse ja innovatsiooni üks sisendindikaatoreid, erasektori teadus- ja arendustegevusse investeerimine on sarnaselt uute toodete müüginäitajatega püsinud ELi keskmisega võrreldes stabiilsel 51–57% juures. Juhtivate riikidega võrreldes on Eesti avaliku sektori TA-kulude osakaal SKPst võrreldaval tasemel, ettevõtete TA-investeeringud jäävad aga märkimisväärselt maha (Tabel 2). Teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arv on Eestis jäänud alla 300 (viimastel aastatel on TA-investeeringuid tegevate ettevõtete arv langenud), kusjuures 90% investeeringutest teeb kolmandik neist ettevõtetest. Eesti ettevõtete TA-kulud elaniku kohta on 6,6 korda väiksemad kui Soomes ja ca 4 korda väiksemad kui ELis keskmiselt.

Autorid: Sigrid Rajalo ja Kaupo Reede

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Majandusarengu osakond

Jälgi meid Facebookis   
×