Tööandjate Keskliit

Andres Oopkaup: Riiklikust tellimusest, halduskoormusest ja sunnirahast

oopkaupMida teeb Statistikamet kõigi nende andmetega, mida ettevõtjailt küsib ja miks kaalutakse EKOMARi esitamata jätnud ettevõtjatele sunniraha rakendada, kirjutab Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta majandustegevuse andmeid hõlmav statistikatöö, mille põhjal koostab Statistikaamet ettevõtluse ülevaateid, saab sisendit majanduskasvu hindamiseks ja infot majanduse struktuurimuutusest. Aasta-aastalt halvenev EKOMARi andmete laekumine tähtajaks sundis Statistikaametit tänavu esitamatajätjate suhtes sunniraha rakendamise jutuks võtma. Tänavu hajutas Statistikaamet esimest korda EKOMARi esitamise tähtaegu ja sõltuvalt ettevõtte tegevusalast jäi see vahemikku 1.–8. juulini. Ligi 8000 aruandekohustusega ettevõttest esitas EKOMARi tähtajaks vaid 44%.

Ettevõtete halduskoormust on pidevalt vähendatud

Ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tellimuse täitmiseks teeb Statistikaamet aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt registrite andmeid. Statistikaamet kogub ettevõtetelt andmeid juurde ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei ole, registrite andmeid ei ole võimalik panna otsesesse vastavusse riikliku statistika definitsioonidega, andmed tekivad registritesse liiga hilja või erineva sagedusega või mõnel juhul pole mõistlik vajalikke andmeid registritesse kogudagi.

Kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on keskmiselt 80% tema EKOMARi küsimustikust Statistikaametile eeltäidetud ning eeltäitmist on siiani saanud kasutada ligi 88% andmeesitajate puhul. Majandusaasta aruande kasutuselevõtuga on Statistikaamet järjepidevalt vähendanud nende ettevõtete arvu, kes peavad EKOMARi esitama. Kolme aastaga on EKOMARi esitavate ettevõtete arv vähenenud 11 000-lt 8000-le ehk neljandiku võrra. Sellega on mikroettevõtete vastamiskoormus tunduvalt kahanenud. Kui kahel eelneval aruandeaastal vabastati EKOMARi esitamisest töötleva tööstuse 1–9 hõivatuga ning ehitus- ja jaekaubanduse ühe hõivatuga ettevõtted, siis tänavu ei pea EKOMARi esitama ka 1–9 hõivatuga mäetööstuse, energeetika- ja veevarustusettevõtted ning ühe hõivatuga ehitus-, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Nimetatud mikroettevõtete osas kasutatakse andmeallikana ainult majandusaasta aruannet. Majandusaasta aruandes kajastamata või puuduvate näitajate andmed on modelleeritud (st arvutatud hinnangud). Statistikaamet jätkab mudelite väljatöötamist, et edaspidi vabastada ka teiste tegevusalade mikroettevõtjad EKOMARi esitamisest.

Eeltäitmisest ja väiksemast halduskoormusest hoolimata esitab EKOMARi küsimustiku tähtajaks vaid 30% ettevõtetest. Andmete järelkorje tõstab EKOMARi küsimustiku laekumisprotsendi 70%-ni, ent esitamata küsimustike tagaajamine ja andmete hilisemast laekumisest tingitud lisatöö põhjustab märkimisväärset lisakulu nii andmeesitajale kui ka -kogujale ja selle lisakulu katab kaudselt ettevõtja. Et sellist olukorda vältida ja samas riigile vajalikud andmed õigeaegselt avaldada, oli Statistikaamet sunnitud kaaluma seadusest tulenevat sunniraha rakendamise õigust.

Sunniraha on äärmine abinõu

Sunnirahaga hoiatamist oleme kasutanud aastatel 2008, 2010 ja 2011. Senini pole veel ühelegi ettevõtjale sunniraha määratud. See, kui mõni küsimustik jääb ettevõttel tähtajaks esitamata, ei tähenda veel, et automaatselt järgneb sunniraha nõue.

EKOMARi küsimustiku puhul võidakse sunniraha määrata alles siis, kui pärast korduvaid meeldetuletusi (kolm ja seitse päeva pärast esitamise tähtaega), Statistikaameti peadirektor telefonikõne ja tähtaja pikendamist pole siiski andmeid esitatud. Kui ettevõtjal on sisulised põhjused või olulised takistused, miks ta ei saa tähtajaks andmeid esitada, siis oleme alati mõlemale poolele sobiva uue tähtaja kokku leppinud.

Statistikaameti eesmärk on andmed õige ajal statistika tegemiseks kätte saada ja laekumise parandamise meetmete seas on sunniraha rakendamine viimane võimalus, mida väga äärmuslikul juhul kasutame. Olgu rõhutatud, et kui asi tõesti sunniraha määramiseni jõuab, siis Statistikaamet sunnirahaks makstud summast endale midagi ei saa, vaid see läheb riigieelarvesse. Seega pole sunniraha Statistikaameti jaoks tuluallikas.

Miks on tähtajaks laekumine oluline?

Statistikaamet ei kogu andmeid iseenda jaoks, vaid täidab ministeeriumite ja Euroopa tarbija tellimust. Ministeeriumid ja erialaliidud on avaliku huvi esindajad, kes seisavad hea selle eest, et nende valdkonnas oleks olemas riiklik statistika, mida on vaja Eesti elu edendamiseks ja riiklikul tasemel otsuste langetamiseks. See on üsna loogiline, sest valdkonda õiguslikult reguleerivad asutused ei saa otsuseid teha kõhutunde alusel ja faktipõhised otsused ongi konkreetselt ettevõtjate huvides. Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda Eesti kohta usaldusväärset ja objektiivset infot. Mida täpsemalt andmekogumine lõpeb, seda kiiremini saab alata andmetöötlus ja statistika analüüs ning seda kiiremini on otsustajate käes info faktipõhiste otsuste tegemiseks.

 

 

 

 

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×