Tööandjate Keskliit

ABB-l on värbamisel enam kui 30 ametikohta, aga inimesi nende täitmiseks ei ole

Eestis on jätkuvalt struktuurne tööjõupuudus ning meil ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kas on tegemist koroonakriisist tingitud olukorraga või on see pikem trend, selgitab Tööandjate Keskliidu blogis ABB Balti riikide personalijuht Tuuliki Poom.

Kvalifitseeritud tööjõu defitsiit on süvenenud viimase kümnendi jooksul käsikäes majanduskasvuga. Teravamalt on tööjõupuuduse probleem süvenenud viimase 4-5 aasta jooksul. Võib öelda, et  viimastel aastatel ei ole enamike positsioonide täitmisel ABB jaoks tööjõuturu olukord oluliselt muutunud.

Sarnaselt teiste ettevõtetega peame väga palju pingutama selle nimel, et leida sobivate oskustega töötajaid soovitud kiirusega. Selleks panustame igapäevaselt tervikliku töötaja väärtuspakkumise kujundamisse, et olemasolevaid töötajaid hoida ja ka organisatsioonisiseselt karjäärivõimalusi pakkuda. Uutele töötajatele peame pakkuma aina suuremas mahus ümberõpet töökohal. 

Ainuüksi praegusel hetkel on ABB-s aktiivsed värbamised enam kui 30 positsiooni täitmiseks, millest enamik on tehnilistesse rollidesse ABB Eesti tehastes või skandinaavia keeleoskustega spetsialistide leidmiseks Eestis asuva globaalse äriteenuste keskuse personali- või finantsfunktsiooni.

Nii meie ABB-s kui Eesti ettevõtlus laiemalt vajab paindlikumat rändepoliitikat, kui soovime globaalsel tööturul konkurentsivõimelisena püsida. Hetkel on üldkorras välisvärbamise kvoodipiirangu all nii elektrimontöörid kui ka näiteks enamik meie inseneride positsioonidest – elektriinsenerid, mehaanikainsenerid, kvaliteediinsenerid, müügiinsenerid, hooldusinsenerid, testimisinsenerid, protsessiinsenerid jt. Samas inseneride sisseelamisperiood on sedavõrd pikk, et ettevõtetel ei ole mõistlik neid ainult 12-ks kuuks lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestisse värvata. 

Vajame riigilt strateegilist vaadet, mis toetaks ettevõtete konkurentsivõimet

Hetkel on ebaselge, milline on pikaajaline riiklik strateegia ettevõtete konkurentsivõimelisuse soodustamiseks ja majanduskasvu tagamiseks. Meile on selgelt teada faktid – tööealine elanikkond väheneb, tehnikaerialade tudengite arv väheneb, tootlikkuse tõus ei jõua järgi sedavõrd kiirele palgakasvule. See ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus, et me sedasama tööealist elanikkonda ühest ettevõttest teise jooksutame ning palgarallile hoogu juurde anname.

Eesti majandus ja tööturg vajab:

  • juurde inimesi, kellel juba on vajalikud oskused olemas, mida ettevõtted täna vajavad, et kasvada, areneda ning innovatsiooni arengut soodustada;
  • riigi tuge oma tegevustega hariduse suunamisel tulevikuvajaduste poole, sealhulgas võiks piirata tasuta haridust nendele erialadele, mille järele ei ole pikas perspektiivis vajadust või nende puhul, mida ei ole mõistlik õppida 3 aastat ülikoolis, kui need on oskused ja teadmised, mida saaks anda edasi kiiremini (kui õpinguperiood on pikk ning inimene ei plaanigi asuda sellel alal tööle, on ta tööjõuturu mõttes kadunud nii õpingute ajal kui ka peale seda);
  • riigi toetust inseneeria valdkonna populariseerimisel. Eestis on väga head eeldused selleks, et olulisel määral laiendada insenerüksusi ning luua juurde põnevaid töökohtasid, kus kohalikud talendid saaksid panustada keerukate probleemide lahendamisse ning arendada nutikaid tulevikulahendusi;
  • haridusasutuste ja ettevõtete vahelist tihedat koostööd, et õppekavad sisaldaksid senisest suuremas mahus praktiliste oskuste arendamist ning seda ka akadeemilises kõrghariduses.

Kindlasi aitab tööjõuturu olukorda leevendada ka tootmise automatiseerimine, et suunata tööjõud neid ülesandeid täitma, mida saavad teha ainult inimesed ja mida masinad teha ei saa (nt automatiseerida rutiinne töö tootmisliinil). Kuid ka siin on vaja just kvalifitseeritud tööjõudu ja ümberõpet, et Eestis oleks piisavalt oskusi ja teadmisi automatiseeritud tootmise arendamiseks ja käigus hoidmiseks. 

Riik peab looma tervikliku strateegia ning leppima ministeeriumide üleselt kokku pikaajalise tegevuskava, et tõsta ja hoida Eesti konkurentsivõimet. Selleks on vaja kõigi tööturu osapoolte – riigi, tööandjate ja töötajate avatud meelt ja dialoogi.

Samal, tööjõukriisiga seotud teemal rääkisid tööandjad ka 13. juulil ERR-i portaalis „Ettevõtjad on tööjõu leidmisega raskustes“.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×