Tööandjate Keskliit

ABB Baltikumi juht: riigi pikaajalised majanduskeskkonna otsused peavad sündima koostöös tööandjatega

“Maailm meie ümber muutub väga kiiresti. Klientide vajadused määravad, kuhu suunas tööstus ja tehnoloogia areneb. Selleks, et teha Eestis meie riigi ja majanduskeskkonna jaoks pikaajaliselt õigeid otsuseid, peame oluliseks tööandjate kaasamist valitsuse otsuste tegemisse,” ütles tehnoloogiaettevõtte ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainenen rääkides ootustest uuele valitsusele. 

“Maailma ühe juhtiva tehnoloogia- ja tööstusettevõttena on meil laialdane kogemus sellest, kuhu liigub ettevõtluskeskkond ja mida vajavad tootmisettevõtted Eestis. Oleme hea meelega valmis jagama oma kogemusi, et aidata kaasa Eesti majanduskeskkonna arendamisele. Täna ootamegi valitsuselt eelkõige ettevõtluskeskkonna soodustamist, sealhulgas ka tööandjate halduskoormuse vähendamist, sõnas ta.

“Täna on vajaka süsteemsest inseneeria valdkonna populariseerimisest. Varasem kogemus näitab, kuidas riigi tugi IKT valdkonna populariseerimisele on toonud edu. Eesti tööstusmaastiku tugevdamiseks näeme vajadust suurendada noorte (sealhulgas tütarlaste) huvi tehniliste erialade vastu. Täna on meil väga head eeldused maailma tipptasemel insenerikeskuste laiendamiseks ning komplekssete positsioonide loomiseks Eestisse. Ka IKT ei saa toimida ilma tööstuseta ja insenerideta. ABB ootab paindlikumat rändepoliitikat, et tööandja saaks ise otsustada, milliseid kompetentse tal on innovatsiooni arenguks ettevõttesse vaja. Eesti seadusandlus peaks senisest enam soodustama spetsiifiliste oskustega töötajate värbamist globaalselt tööjõuturult, mis looks paremad eeldused insenerikeskuste laiendamiseks Eestis. Samuti on kriitiliselt oluline Eesti ettevõtete globaalse konkurentsivõime toetamiseks tõsta kvoodipiirangut töötleva tööstuse jaoks, et suurendada võimalusi oskustööliste värbamiseks kolmandatest riikidest. See võimaldaks töötlevas tööstuses vajadusel kiiresti kasvatada tootmismahtusid, suurendaks tarnekindlust ning tooks kaasa lisainvesteeringuid,” ütles ABB juht.

Ta toonitas, et hariduse rahastamises on vajadus säilitada välistudengitele tehnilistel erialadel ligipääs tasuta haridusele. Vastasel juhul tooks hariduse tasulikseks muutmine kaasa välistudengite vähenemise, mis tähendab tööstusettevõtete jaoks olulise järelkasvu vähenemist. See omakorda tooks kaasa osa inseneeriaerialade sulgemise tudengite nappuse tõttu. “Välistudengite osas konkureerime teiste Euroopa tehnikaülikoolidega ning kaotaksime oluliselt oma konkurentsivõimes ja ettevõtted jääksid ilma tulevikutalentidest,” toonitas rahvusvahelise ettevõtte juht.

Vaata tööandjate hinnaguid valitsuse tööle aastatel 2016-2020 SIIT.