Järvamaa haigla tunneb uhkust kutsetunnistusega hooldajate üle

Järvamaa haiglas osales õpipoisiõppes neljal aastal kokku 31 hooldustöötajat, kel on nüüd ette näidata kutsetunnistus. Sellise näitajaga – rohkem kui 80%-l hooldajatest on kutsetunnistus – saavad kiidelda vabariigis vaid üksikud haiglad.

„Kui mind õpipoisiõppesse kutsuti, käis esimese mõttena peast läbi, et ma ei saa sellega ju hakkama,” ütleb 24 aastat Järvamaa haiglas töötanud Maiju Silla, kelle praegune ülesanne on erakorralise meditsiini osakonnas abiks olla.

End täiendama asudes oli naise jaoks oluline see, et õppida sai oma töökohas, tuttavas keskkonnas. Kui sellist täienduskoolitust oleks pakutud mujal haiglas, oleks ta kindlasti pidanud loobuma. „2014. aastal, kui õpipoisiõp e lõppes, olin saanud kahe aastaga märksa targemaks, enesekindlamaks, julgemaks.
Samas oli ka suur kergendus, et õppimine läbi sai,” tunnistab Silla.

Sisehaiguste osakonna õendusjuhi Külli Viirpuu juhendada oli õpipoisiõppe ajal kolm inimest’. Juhendaja kohuseks oli jälgida, kuidas n-ö õpipoiss oma töökohal praktikat tehes toime tuleb, kas oskab kasutada ka koolitusel jagatud teadmisi. Juhendaja sõnul oli see koolitus pingutav mitte ainult õpilastele, vaid ka juhendajatele, kuna vastutus on suur. „Õpipoisiõpe on seepärast hea, et inimestel on juba kogemused sellel erialal olemas, nüüd said õppida lisa, laiendada oma teadmisi ning praktilisi oskusi. Ehk ka üht-teist ümber õppida” ütleb Viirpuu.

Tal on hea meel, et kõik õpipoisiõppes osalejad on saanud juurde enesekindlust ja julgust ka omalt poolt põhjendatud hinnanguid ja soovitusi anda patsiendi hooldamisel.

Õppijale on õpe töökohal mugav

Sajandeid praktiseeritud õpipoisiõppest on kujunenud välja üks tänapäevase kutsehariduse õppevorm – töökohapõhine õpe. Õppemeetodit meistri juhendamisel läbi töötegemise nimetatakse ka õpipoisiõppeks. Õpetajate sõnul on võrreldes koolipõhise õppijaga töökohapõhisel õppijal suurem motivatsioon, töö- ja elukogemus ning kohusetunne.

Eesti riigis on hooldustöötajad seotud avahoolduse, hooldusasutuste ja tervishoiuasutustega. Hooldajaid koolitatakse Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis, samuti kutseõppeasutustes. „Paraku pole hooldaja elukutse tänasele gümnaasiumilõpetajale atraktiivne, kuid iga aastaga kasvab mitte ainult eakate, vaid ka endaga mitte toimetulevate inimeste hulk, kes vajavad hooldaja abi” märgib Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere. Seepärast on oluline ka osutatava teenuse kvaliteet.

Kutsetunnistus tõendab töötaja pädevust, ametiteadmisi ja oskusi. Raidvere sõnul on Eestis veidi üle poole tuhande kutsetunnistusega hooldustöötaja.
Järvamaa haiglas töötab 38 hooldustöötajat. Aastani 2011 oli vaid kahel kutsetunnistus. „Õpipoisiõppe käigus on Järvamaa haiglas moodustatud kaks õppegruppi, kokku 31 inimest, enamik meie maja töötajad. Leidsime, et nii on hooldustöötajatele mugav, kui koolitus ning praktika toimuvad töökohas,” pajatab Raidvere.

Õpipoisikoolitus on toimunud kahel korral (2009-2011 ja 2013-2015), viimane grupp lõpetas 2015. aastal. Haigla muutus kord nädalas Tallinna tervishoiu kõrgkooli filiaaliks, õpetajateks ja praktika juhendajateks olid nii tervishoiu kõrgkooli õppejõud kui ka haigla kõrgharidusega õed.

Ikka julgustades ja toetades õppurit

„Muidugi olid meil omad kartused. Näiteks see, et inimesed keelduvad õppimisest ja nii see oligi. Ikka peljati, ei saada hakkama, ei osata. Kaheldi endas. Lähenesime igale individuaalselt, toetades ja julgustades. Pidin näiteks võtma inimesel käest kinni ja ta klassiruumi viima. Aga lõpuaktusel oldi see-eest tänulik,” meenutab õendusjuht. Ta lisab, et õpipoisiõppe puhul pole oluline vanus, vaid tahtmine õppida. Kõige noorem koolituse läbinud hooldaja oli kolmekümnendates, vanim aga kuuekümnendates aastates.

Haigla omalt poolt tegi kõik selleks, et hooldajad saaksid käia koolis. Raidvere sõnul võimaldati inimestel võtta õppepuhkust päeva kaupa, töökohal säilis samal ajal palk. „Muidugi oli ka kartus, et kui hooldajal kutsetunnistus käes, võib ta minna tööle Soome. Meil on aga töötajad truud oma ametile ning vaid üks inimene õpipoisiõppes õppinutest lahkus töölt.” Kasu kooliskäimisest oli mõlemapoolne. Haigla sai juurde palju kutsetunnistusega hooldustöötajaid ja Raidvere on uhke, et Järvamaa haigla on üks väheseid vabariigis, kus kutsetunnistusega hooldajate arv on üle 80 protsendi. Haritud hooldaja tegevus põhineb tõenduspõhisel õppel ja loob eeldused tagamaks tervishoiuteenuse kvaliteeti. Hooldajate maine kasvas, omavaheline suhtlemine paranes, esimese õppeaasta lõpuks tekkis huvi koolituse vastu ka esmasest koolitusgrupist väljajäänutel ja n-ö esimese ringi kahtlejatel. Suurim võit oli aga see, et riiklikult rahastatud õpet oli võimalik korraldada töökoha põhiselt, katkestamata tervishoiuteenuste osutamist, sest praktika tegi igaüks oma põhitöökohal juhendaja pilgu all.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Jälgi meid Facebookis   
×