Tuulelohe lend 2018 – “Kuidas me kestame?”

Eesti Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018 keskendub tänase Eesti kõige suuremale väljakutsele - vähenevale rahvastikule ja sellest tulenevatele probleemidele. 100 aastat iseseisvat kestmist peaks olema andnud meile juba mõningase kogemuse püsti jäämiseks. Kas ikka on? Rahvastik vananeb, töökäsi napib, poliitikud tuhnivad juba järgmiste põlvkondade rahakottides ning jagavad lubadusi nagu nokastanud külamehed kõrtsi uksel stiilis “minu arvelt, kõigile ja kirssidega”. Nii jätkates kaotame siiani puhunud soodsa pärituule.

Meie eesmärk on sellel konverentsil defineerida kes on “meie”, mida tähendab “kestma” ning otsida lahendusi probleemidele? Kas mõistame neid asju üheselt või näeme erinevaid võimalusi. Kas ja kuidas me kestame ja millist riiki siis peame, kui meid on 800 tuhat? Kas see on kriis või pole seda? Kui see on kriis, siis kuidas sellele vastu astume? Kuigi tegemist on tööandjate konverentsiga, tahame näha ka laiemat pilti.

Me otsime küsimustele vastuseid 4. aprillil ühe ühise saunaskäiguna. „Saun on vaese mehe tohter,” ütleb vanasõna. Saunas sünniti ja mindi viimasele teele. Saunas sai rääkida asjadest nii nagu need olid. Kõik on võrdsed, ilustustest vabad. Viskame koos Eesti juhtivate ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja poliitikutega leili ning räägime suud puhtaks.

  • Olukorra tõsidusele vaatab keele ja kultuuri perspektiivist otsa politoloog prof. Rein Taagepera.
  • Eesti inimarengu aruande põhjal teeb järeldusi ja ennustab tulevikku rahvastikuteadlane Tiit Tammaru.
  • Eesti Teaduste Akadeemia president prof. Tarmo Soomere võtab vaatluse alla looduses toimuvad muudatused, millest möödapääsu meil pole.
  • Nortal AS asutaja ja juht Priit Alamäe kõneleb spetsialistide puudusest tulenevatest prbleemidest ettevõtjatele.
  • Eestis sündinud ja kasvanud Katja Danilova annab edasi oma mõtteid Eestist, siin elamisest ja Eesti tulevikust.”
  • Noor ja tegus kodanikuaktivist Martin Noorkõiv kõneleb Eesti tähendusest tänapäeva noorte jaoks ja sellest, millisena näeb ta oma elu Eestis.
  • Eesti naispoliitikud kõnelevad Ülle Madise modereerimisel võimalikest lahendustest meie rahvastiku probleemile ja püüavad vestlusringi käigus paika saada lahenduskomplekti, mis meie riigil kesta aitaks. 



Osaleja info:





Arve saaja (kui erineb):




Osalemistingimused

Registreerumine lõpeb 3. aprillil kell 17:00.


Osavõtutasud

Registreerumisel kuni 25. märtsini 2018 on osalustasud:

190 eurot (Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele)
290 eurot (külastajatele, kes ei kuulu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeskonda)

Pärast soodusaega on konverentsi osavõtutasu Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks oleva organisatsiooni esindajale 290 eurot.  Teiste organisatsioonide esindajatele on pärast soodusaega konverentsi osavõtutasu 390 eurot.

Iga neljas osaleja samast organisatsioonist saab konverentsile tasuta (palun märkige registreerimisel märkuste lahtrisse kõigi gruppi kuuluvate osalejate nimed).

Kõigile ettevõtetele, kes saadavad enne 30. märtsi sooviavalduse astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, garanteeritakse üks tasuta koht konverentsil. Kui soovite astuda Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks, siis täitke avaldus ja saatke see aadressile  employers@employers.ee.

NB! Hindadele lisandub käibemaks!


Tühistamise tingimused

Osalemise tühistamisest palume teatada kirjalikult konverentsi sekretariaadile e-posti teel employers@employers.ee.

Osalemise tühistamisel kuni 9. märtsini makstud tasu tagastatakse, pärast seda tagastatakse 50%.
Viimane tühistamise kuupäev on 28. märts. Hilisemal tühistamisel raha ei tagastata. 


Töökeel

Konverentsi töökeeleks on eesti keel.


Konverentsi sekretariaat

Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
tel 6999303
e-post employers@employers.ee

Projektijuht:
Silja Mägi, conference@employers.ee , 53 405 426
Liisi Maria Muuli, liisi@employers.ee, 56 217 887

TUULELOHE LEND 2018 "KUIDAS ME KESTAME?"
4. APRILL 2018, SWISSÔTEL TALLINN (TORNIMÄE 3, TALLINN)

Kell 9:00-9:30 Registreerumine ja tervituskohv

09:30 - 11:00 I sessioon “Soojendus leilivõtuks: Kestame või kustume?”
“Enne vihtlemist hautatakse vihta kuumas vees ja kuumutatakse seejärel kerisel, et vihalehti pehmendada.”

  • Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli tervitus
  • Jüri Ratas, Eesti Vabariigi peaminister
  • Rein Taagepera, politoloog  “Pilv Eesti kohal”
  • Tiit Tammaru, Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja
  • Priit Alamäe, Nortal AS asutaja ja juht

11:00 - 11:30 Kohvipaus

11:30 - 13:00 II sessioon “Viska leili!”

“Leili visatakse kapaga, siis lausutakse „Susi sind söögu“. Selle all mõeldakse paharetti, kes soojendavat end kerisekividel, talle saadetakse külma vett kaela.”

  • Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
  • Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator
  • Raul Eamets, majandusteadlane
  • Kristjan Lepik, Teleporti äriedendaja

13:00 - 14:00 Lõunapaus

14:00 - 15:45 III Sessioon “Vihtleme! „Mõru välja, magus sisse! ” 

“Vanarahva arvates tuleb vihtlemist alustada jalast või isegi talla alt: see on tervisele kõige parem. Alles siis, kui jalad viheldud, võib asuda ülejäänud keha kallale.“

  • Martin Noorkõiv, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensise tegevjuht 
  • Katja Danilova, kodanikuühiskonna aktivist (Arvamusfestival, Eesti Väitlusselts, Vabaühenduste Liit EMSL ja Eriline Maailm).


Vestlusring: “Kestmise valikud”

  • Viktoria Ladõnskaja, Isamaa- ja Res Publica Liit
  • Helmen Kütt, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond
  • Yoko Alender, Reformierakond
  • Siret Kotka, Eesti Keskerakond 

Modereerib Ülle Madise

Eesti on tuulepealne maa. Maanurk, mis avaneb merele. Idast pole meile kunagi midagi head oodata, öelnud kunagi nõukogude ajal üks ilmaennustaja otseetris. Aga kas läänest on meie suunas ainult soodsaid tuuli tulnud? Eesti on kui tuulelohe, mida erinevatest ilmakaartest siia jõudvad hoovused liigutavad. Et soodsas tuules püsida peame kõvasti nöörist kinni hoidma ja oma parimaid oskusi rakendama, et mitte orientiiri kaotada. Ja samas peame olema osavad ja natuke hullud, et nõrga tuulega püsti püsida. 100 aastat iseseisvat lendamist peaks olema andnud meile juba mõningase kogemuse püsti jäämiseks. Kas ikka on? Rahvastik vananeb, töökäsi napib, poliitikud tuhnivad juba järgmiste põlvkondade rahakottides ning jagavad lubadusi nagu nokastanud külamehed kõrtsi uksel stiilis “minu arvelt, kõigile ja kirssidega”. Nii jätkates kaotame siiani puhunud soodsa pärituule.

Tuulelohe lend 2018 keskendub sel korral meie rahvastiku kestmise teemadele. Konverentsi pealkiri “Kuidas me kestame?” põhineb tänase Eesti suurimal probleemil - väheneval rahavastikul ja sellest tulenevatel probleemidel. Rahvastikuteadlaste hinnangul jätkub Eestis ühesuunaline rahvastikutrend - järjekindel inimeste arvu vähenemine. Kui me nüüd ja kohe otsustavalt ei tegutse, on meid aastal 2100 ei vähem ega rohkem kui 800 tuhat inimest. Juba aastaks 2025 on Eestis 45 000 töötavat inimest vähem.

Meie eesmärk on sellel konverentsil defineerida kes on “meie”, mida tähendab “kestma” ja otsida koos lahendusi probleemile? Kas mõistame neid asju üheselt või näeme erinevaid võimalusi. Kas ja kuidas me kestame ja millist riiki siis peame, kui meid on 800 000? Kas see on kriis või pole seda? Kui see on kriis, siis kuidas sellele vastu astume? Kuigi tegemist on tööandjate konverentsiga, tahame näha ka laiemat pilti.

Me teeme seda kõike ühe ühise saunaskäiguna. „Saun on vaese mehe tohter,” ütleb vanasõna. Saunas sünniti ja mindi viimasele teele. Saunas sai rääkida asjadest nii nagu need olid. Kõik on võrdsed, ilustustest vabad. Viskame leili ja räägime suud puhtaks.

Kõigepealt ajame ihu soojaks: Konverentsi esimene osa keskendub probleemi teadvustamisele. Kui kuum see teema siis ikka on? “Kestame või kustume?” Kui mustad pilved meie kohal liiguvad?

Siis tuleb kõvasti kuuma anda: “Viska leili!” Tahame mõista mis meid ees ootab. Teises osas reisime ajamasinaga tulevikku ja vaatame kibu põhjast võimalikke stsenaariume - milline Eesti näeb välja 20, 50 või 100 aasta pärast ja millised on demograafilised trendid maailmas?

Kui ihu on soe, tuleb vihelda ja teha seda korralikult. Nii ka meie, kus kolmandas ja ühtlasi viimases osas otsitakse lahendusi ehk võluvihta läbi debati. Eesti naispoliitikud kõnelevad võimalikest lahendustest meie rahvastiku probleemile ja püüavad vestlusringi käigus paika saada lahenduskomplekti, mis meie riigil kesta aitaks. Millises osakaalus milliseid meetmeid rakendada? Kas tuleb rakendada kõiki või saab vaid ühega hakkama? Mis juhtub, kui me neid valikuid täna ei tee?

        


Toetajad

 

          

Jälgi meid Facebookis   
×