Tööandjate Keskliit

Välismaalaste seaduse muudatustes on tööandjate jaoks endiselt puudujääke

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda edastasid riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamusavalduse välismaalaste seaduse, tulumaksu- ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu kohta. Toetame eelnõu eesmärki aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ja hindame, et meie ettepanekuid on võetud arvesse, kuid näeme endiselt eelnõus olulisi puudujääke.

Terviklikku tööandjate seisukohta saab lugeda siit 

Eelnõu § 1 punkt 1 on sõnastatud järgmiselt:

1) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: Eestis registreeritud ettevõtja on kasutajaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ja tal on käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtja õigused ja kohustused, kui ta võimaldab Eestis töötada välismaalasel:

1) kelle Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega;

2) kellel on nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja

3) kellel on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.“  

See säte on meie hinnangul endiselt problemaatiline ja tuleb võtta välja järgmistel põhjustel: 

a) Selle tõttu suureneb Eesti ettevõtja halduskoormus 
b) Eelnõust jääb ebaselgeks, keda ikkagi loetakse kasutajaettevõtjaks 
c) Tekib ebavõrdne kohtlemine ettevõtjate vahel
d) Eesti ettevõtjal ei ole kasutajaettevõtja kohustusi, kui välismaalasel ei ole teises liikmesriigis töötamise või viibimise õigust
e) Jääb arusaamatuks, mis on viidatud sätte eesmärk 

Eelnevast tulenevalt tegime ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punkt 1. Sellisel juhul loetakse välismaalaste seaduses kasutajaettevõtjaks ettevõtjat, kes on kasutajaettevõtja töölepingu seaduse alusel.

Eelnõu § 1 punkt 4

Viidatud punkt on sõnastatud järgmiselt:

4) paragrahvi 293 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:  Tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval üksusel ja välismaalasel on kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile, kui välismaalane töötab Eestis muude tingimuste alusel kui Eestis töötamise üldisel alusel. Politsei- ja Piirivalveametil on tõendamiskoormus nende tõendite asjus, mida ta valdab.

Jääb ebaselgeks, mida loetakse viidatud sättes töötamine muude tingimuste alusel kui Eestis töötamise üldisel alusel. Seletuskirjas on selgitatud, et regulatsioon ei rakendu ettevõtjatele ja välismaalastele igal juhul, vaid erandlikel juhtudel, kui välismaalane töötab Eestis soodustatud sätete alusel (nt hooajatöötajana, lähetatud töötajana jne, mille puhul ei rakendu palgakriteeriumi ja/või Töötukassa nõue). Siinkohal rõhutame, et näiteks hooajatöö registreerimine toimub välismaalaste seaduse § 106 alusel, mis justkui viitab töötamisele üldistel alustel.

Tegime ettepaneku viidatud sättes õigusselguse tagamiseks võimalikult täpselt välja tuua, millistel juhtudel kohaldatakse seda sätet.