Tööandjate Keskliit

Töötust ja toimetulekut ravitakse valest otsast

Nii selle kui eelmise valitsuse plaanid inimeste toimetulekut parandada on keskendunud inimeste toetamisele ja kriisi tippajal olid tööandjad sellega ettevaatlikult ka päri. Planeeritavale töötushüvitiste perioodi pikendamist tööandjad mõistlikuks ei pea, kirjutab Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt läheks töötuskindlustushüvitiste perioodi pikendamine maksumaksjale maksma ligikaudu 4 miljonit eurot. See ei ole riigieelarvest üleliia suur tükk, kuid probleem on sisuline – hüvitiste pikendamine ja suurendamine ei ole sobiv vahend olukorra parandamiseks ning majanduse ja tööturu olukord on pigem parem, kui see esialgsetes prognoosides kajastus.

PRAXIS-e analüütikud tõid hiljuti välja, et eelmises koroonakriisis töö kaotanud inimeste töötuskindlustushüvitised hakkavad lõppema ja see ähvardab nad jätta vaesusriski. Tööandjate hinnangul on töötus ise kõige suurem vaesusrisk ja mitte ainult Eestis. 


Eurostat-i andmetel oli Eesti töötute materiaalse ja sotsiaalse ilmajäetuse määr 2019. aastal Euroopa Liidu riikide madalaimate hulgas. Sama andmestiku põhjal oli kõigis riikides see risk töötute hulgas mitu korda kõrgem kui töötavate inimeste hulgas. Ka väga rikkad riigid ei saa lubada, et töötustaatus muutuks tasuvamaks kui töö. Seega ei tohiks võrdlus teiste riikidega olla ainuke argument, miks Eesti tänast töötushüvitiste veelgi heldemaks muuta.

Tööandjad on nõus, et kriisis palgatoetuse maksmine täitis oma eesmärki –  suutsime säilitada töökohti ning aidata eelkõige valdkondi, kus olukord eriti kriitiline. Vaid kriisiga kaasnevate probleemide kulukad lahendused peaksidki piirduma kriisiajaga ja aitama inimestel endil tulu teenida, mitte suunama neid tööturult eemale.

Allikas: Eurostat

Tööturul on inimesi puudu

Tööandjate sõnul on tööturul toimivatesse sektoritesse endiselt väga raske inimesi leida. Töötukassa kaudu avaldatud vabade töökohtade arv on taas kasvanud kriisieelsele tasemele. Tõsi turismisektoris, suures osas majutusest, toitlustusest ja meelelahutusest on endiselt tööga kitsas, kuid seal on probleemiks piirangud, vaktsineerimise aeglus ja ettevaatamatud kliendid. Kui need probleemid lahendatud saaks, võiks ka sektor uuesti palkama hakata. Seda need inimesed ilmselt ka ootavad, kes töötuna kirjas ning muud tööd otsima pole asunud.

Isegi sel tasemel, kus registreeritud töötute osakaal on 8,3% (12.05.21), on see samas suurusjärgus Euroopa Liidu liikmesriikide keskmise töötusemääraga kriisile eelnenud viiel aastal (8,2%). Kahtlemata on inimesi, kelle olukord on drastiline, kuid üldpildis on töötuse määr teiste riikide heade aegade keskmine – mitte nii halb, kui võib jääda mulje lehepealkirjadest. 

Struktuurne tööpuudus on Eestis olnud pidevalt ning on ka mujal. Praegu uurendab seda koroonaviirus, mis ei lase konkreetsetel tegevusaladel tööd teha. Kui koroonaoht möödub, siis struktuurne tööpuudus säilib. Selle vastu aitab kõige paremini kvalifikatsiooni tõstmine, asja- ja ajakohastamine. Toetusmeetmed peaksid jääma vaid konkreetselt kriisimeetmeks ning pigem peame innustama ja looma võimalusi, et inimesed peaks tööturult eemal olema võimalikult lühiajaliselt.

 

Allikas: Eurostat ja Eesti Töötukassa               
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×