Tööandjate seisukoht täiskasvanute koolituse seaduse muutmisele
Esitasime 15. märtsil teadus- ja haridusministrile arvamuse täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse kohta.
Eesti Tööandjate Keskliit toetab soovi luua täienduskoolitusasutustele kvaliteedihindamise süsteem, et võimaldada täiskasvanutele kvaliteetsemat õpet. Tööandjate keskliit on arvamusel, et avalike vahendite eest pakutavad koolitused peavad olema eesmärgipärased ja tõhusad, olgu need siis Eesti Töötukassa pakutavad tööturukoolitused või tõukefondidest rahastatavad täiendkoolitused.
Täiskasvanute koolituse kvaliteedi teemalistesse aruteludesse, mis eelnesid seadusemuudatuse väljatöötamise kavatsuse koostamisele, on olnud kaasatud ka Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja ja VTK-s on olulisel määral kajastatud Tööandjate keskliidu esitatud seisukohad, siiski on meil mõned märkused.
Nõustume, et koolitusi pakkuvatele asutustele praegu kehtiv nõue esitada majandustegevusteade, ei garanteeri, et need asutused tegelikult suudavad pakkuda kvaliteetset täiendõpet. Samas tuleb muudatusi kavandades silmas pidada kaasnevate kulude määra ja ettevõtlusvabadust. Laiemalt vaadates muutuvad koolitused hindamise võrra kallimaks.
Seaduse muutmisega kaasneks võimalus majandustegevusteate tõhusamaks kontrollimiseks ja vajadusel kustutamiseks. Tööandjad toetavad tasakaalu loomist koolitajate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguste vahele. Eeldame, et neile ettevõtetele, kelle koolitustegevused ei ole seotud avaliku raha kasutamisega või kes ei soovi võimaldada oma õppijatele tulumaksusoodustust, ei teki mingeid täiendavaid kohustusi ja nende ettevõtlusvabadust ei piirata.
Majandusteate esitamine soovitakse muuta tasuliseks, kaalutakse riigilõivu lisamist. Tööandjad leiavad, et selliselt pannakse kontrolli tõhustamisega kaasnevad kulud osaliselt koolitusautustele ja seeläbi ka koolituste ostjatele. VTK-s on võimalike mõjude all välja toodud, et riigilõiv peaks aitama katta täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kulusid, mille arvestuslikuks aluseks on võetud kutsehariduse 1-3 õppekavarühma hindamise kulu 1200 eurot, kuid ebaselge on, mis oleks võimaliku riigilõivu määr. Tööandjad on arvamusel, et kohustuste lisamisel tuleb ka arvesse võtta, et need ei takistaks väiksemate, kuid kvaliteetseid ja eesmärgipäraseid koolitusi pakkuvate koolitusettevõtete tegevust.
Täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi sisuline hindamine neile koolitusasutustele, kelle tegevust toetab riik. Toetame riigi rahastatavate täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi sisulise hindamise mõtet, kuid näeme probleemina lisakulu tekkimist, mis muudab koolitused kallimaks. VTK-s on praegu lahtine ka see, kui kaua hindamistulemused kehtivad. Samuti on ebaselge negatiivse hinnangu saaja edasine saatus, st kas ta saab mingi aja pärast uuesti hindamisprotsessi läbida või mida muutma, et positiivset hinnangut saada.
Teeme ettepaneku kaaluda võimalust siduda täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi hindamine koolitajate kompetentsuse hindamisega, sh. sellega, kas koolituse läbiviija omab täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust (või vastavat kõrgharidust) või mitte. Täiskasvanute koolitaja kutsestandardites on nõuded koolitaja kompetentside osas väga selgelt sätestatud ja täiendkoolitusasutuse hindamise üks kindel kriteerium võiks olla täiendõppe läbiviija kompetentside tunnustamine kutse andja poolt (või siis andragoogikaalane kõrgharidus ning keeleõppe jms. puhul erialane kõrgharidus). Sellise lähenemise plussiks on, et süsteem juba toimib ning ei vaja suuri lisaressursse.
Täienduskoolitusasutustele tagasisidesüsteemi loomine. Leiame, et täiendkoolitusasutuste kvaliteediga tegelemine on abiks nii koolitusasutustele endile, koolitajatele ja tööandjatele ning õppijatele. Täiendkoolitusasutus, mis vastab kehtestatud nõuetele ning panustab arengusse ja kvaliteeti tõstab oma mainet turul ning on konkurentsivõimelisem. Koolitaja (õppejõud) tööpakkumiste saamisel suudab selgelt eristada asutused, kus töötamine tõstab ka tema mainet ning kus kõik toimub seadusega kooskõlas. Tööandja saab täienduskoolituste valimiseks selge signaali, milliste koolitusasutustega tasub koostööd teha. Eriti võidavad sellest keskmised ja väiksed ettevõtted, kus ei pruugi olla eraldi spetsialisti, kes vastutab koolitusvaldkonna eest. Olemasoleva inimressurssiga saavad nad kergesti teha paremat valikut täiendõpe läbiviimiseks. Eraldiseisev täiendõppes osaleja saab kindlad instrumendid kätte selleks, et valida kvaliteetne täiendkoolitus, mis reaalselt tagab tema konkurentsivõime tõusu tööturul.
Koolitustel õppinute andmete registrisse kandmine. Toetame koolitustel õppinute andmete registrisse kandmist, see võimaldab luua aluse elukestva õppe digiloo kujunemiseks, mis hõlmaks inimese kogu elukaare jooksul omandatud tunnistused, diplomid, sertifikaadid jm teadmisi ning oskusi kirjeldavad ning tõendavad dokumendid. Register võimaldaks elanikel vajadusel vaadata oma koolituste ajalugu; töötukassa saab sealt vajalikud andmed töötu toetamiseks tööotsimisprotsessis; tööandja näeb, kas töötaja on sellise koolituse juba varem läbinud näiteks teise tööandja juures ning oskab paremini ressursse suunata.
Tööandjate arvamuse terviktekst.