Tööandjate Keskliit

Tööandjate seisukohad kliimapaketi „Eesmärk 55“ osas

Saatsime 30.11.2021 Riigikogu majandus- ja keskkonnakomisjonidele keskliidu tagasiside Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Komisjoni kliima ja energeetikaalaste seadusmuudatuste paketi „Eesmärk 55“ kohta.

Kliimapakett on Eesti ühiskonna ja ettevõtjate jaoks ülioluline küsimus, millel on kõigile ühiskonnaliikmetele potentsiaalselt suur mõju. Targalt rakendades võib rohepööre tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonnasõbralikkust ja seeläbi parandada kogu ühiskonna heaolu. Samas on paketi rakendamisel ka riske, mis võivad mõjuda vastupidiselt. Oleme Eestis kokku leppinud, et iga õigusakti väljatöötamisega kaasneb mõjude analüüs ja huvigruppidele antakse kaasarääkimiseks aega. Antud juhul on Euroopa Komisjon saatnud liikmesriikidele kooskõlastamiseks mahuka kliimaseaduste muudatuste paketi, mille mõjusid liikmesriikide majandusele ja teistele eluvaldkondadele (v.a heitmete maht) pole piisava täpsusega analüüsitud.

See on liikmesriikide valitsustele ja huvigruppidele teinud paketi üle otsustamise väga raskeks. Seetõttu kordame oma seisukohta, mille oleme ka valitsusele esitanud – Euroopa Komisjonilt tuleb nõuda mõjude hindamist piisava täpsusega, et Eesti elanikud ja parlament saaksid paketi osas võtta informeeritud seisukoha. See tähendab, et Euroopa Komisjon, kes on üldises mõjuhinnangus alahinnanud kehtiva regulatsiooni mõju heitgaaside vähendamisele, peab ajakohastama enda mõjuhinnangut ning kohandama meetmete paketti sellele vastavalt.

Veelgi õigem oleks võimaldada liikmesriikidele paindlikumalt otsustada, kuidas kliimaeesmärke saavutada, mitte nii tegevusi kui alameesmärke ülalt alla ette kirjutada. Liikmesriikide lähtekohad ja võimalused kliimaeesmärkide saavutamiseks on erinevad. Juhime tähelepanu, et Komisjoni kliimakava eesmärk on suunata majandussektoreid kliimaeesmärke saavutama „õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil“. Seda pole võimalik teha ilma adekvaatse kaasamise ja põhjaliku mõjuanalüüsita.

Konkreetsed kommentaarid valitsuse seisukohtade osas:

  • Oleme nõus punktis 2.1. toodud vajadusega luua hinnakõikumise stabiliseerimise mehhanism. Selle vajadust peegeldab hästi elektrihinna praegune suur tõus.
  • On tänuväärne, et valitsus on punktis 2.2. tähelepanu juhtinud investeerimiskindluse andmiseks vajadust lubatud heitkoguse ühikuid vähendada võimalikult sujuvalt. Paraku on vajalikud investeeringud pikemaajalised kui viidatud periood aastani 2025. Ka pole taastuvenergeetika areng piisavalt kiire, et aastaks 2026 energiavajadus ära katta. Oleme näinud, et sageli pole taastuvenergia tootmine isegi investeeringute, vaid planeeringute ja elanike vastuseisu taga. Adekvaatsem üleminekuperiood oleks pigem aastani 2030. Samuti vajavad õiguskindlust seda ajaperspektiivi silmas pidades juba tehtud investeeringud puudutatud sektorites.
  • Punktis 2.3. on õigesti välja toodud vajadus kaitsta ELi ettevõtete konkurentsipositsiooni kolmandate riikide ettevõtetega võrreldes, kellele sarnaseid saastetasusid ei rakendu. Ka piirimeede kaitseb vaid Euroopa Liidu siseselt turustavaid ettevõtteid. Euroopa Liidust välja eksportiva tööstuse jaoks tuleks luua ka mehhanism võimaliku piirimehhanismi kompenseerimiseks ja konkurentsivõime tagamiseks kolmandate riikide ettevõtetega võrreldes. Tegelikult on õiglane konkurents kolmandate riikide ettevõtetega, kellele sarnast kliimapaketti ei rakendu, laiem küsimus terve kliimapaketi ulatuses.
  • Toetame valitsuse seisukohti punktis 2.5., 2.6. ja 2.7., kuna Euroopa kliimapakett loob sellisel kujul mõningaid eeliseid kolmandate riikide ettevõtetele transpordi-, tööstuse jm sektorites, kuigi need võivad teenuseid ka Euroopa turul osutada.
  • Punktiga 2.10. ja 2.11. nõustume selles osas, et regulatiivselt forsseeritud rohepöördes tuleb toetada ka innovatsiooni, et tagada tehnoloogiline valmisolek, mis mõnede eesmärkide puhul kulutõhusal viisil puudub (nt alternatiivkütused, materjalitehnoloogia ja logistika ringmajanduse arendamiseks). Innovatsioonifondi raha kaasamisel on Eesti ettevõtete võimekus siiani olnud madal, mistõttu tuleks selle rahastusinstrumendi juures läbi mõelda, millise mehhanismiga tagataks võrdne ligipääs, või luua lisaks riiklikud sihtotstarbelised toetused. Vastasel juhul panustame sellesse fondi, kuid see ei toeta innovatsiooni ja kliimaeesmärkide saavutamist Eestis. Samuti tuleb valitsusel tõhustada haridusjuhtimist, et tagada inseneride jm vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.
  • Jagame valitsuse punktis 3. kirjeldatud kahtlusi hoonete ja transpordisektori osas. Komisjonil tuleb neid ettepanekuid mõjuanalüüsis põhistada. Praegune elamukinnisvara uuenemistempo pole piisav süsteemile 2026 üleminekuks. Samuti tarbija võimekus tasuda alternatiivkütustel ühistranspordi eest.
  • Tunnustame valitsuse seisukohti punktis 4. Valitsus on õigesti sõnastanud olulise printsiibi, et liikmesriigid peavad saama ise valida sektorite üleselt otstarbekamad ja kulutõhusad võimalused sihttasemete saavutamiseks.
  • Peame õigeks punktis 5.2. toodud seisukohta, et gaasimootoriga ühissõidukeid ja raskeveokeid peab saama turule tuua ka pärast 2035. aastat, et toetada biometaani kui keskkonnasõbraliku gaasilise kütuse kasutamist transpordis. Mitmed ettevõtted on just teinud suuri investeeringuid gaasilise mootorikütuse kasutuselevõtmiseks ja biometaani tootmiseks.
  • Nõustume punktis 6. toodud valitsuse seisukohtadega LULUCF määruse muudatusettepanekute osas. Selles valdkonnas Eestile planeeritud kohustused ohustaksid mitme olulise tegevusala jätkusuutlikkust ja toidujulgeolekut. Toetame valitsuse vastuseisu Komisjoni plaanile muuta Eesti „Euroopa kopsudeks“ ilma plaanita eesti inimeste sissetulekute kompenseerimiseks või panemata võrdväärseid kohustusi teistele liikmesriikidele.

Kokkuvõttes loodame, et valitsuse seisukohad leiavad Riigikogus piisavalt põhjalikku käsitlust, kuid leiame, et me ei tohiks Eestis minna väärtushinnangutepõhise otsustamise teed ilma, et oleksime võimelised hindama otsuste potentsiaalset mõju Eesti majandusele. On oluline, et Euroopa Komisjon teostaks enne siduvate kohustuste kokkuleppimist põhjaliku mõjuanalüüsi.

Eesti Tööandjate Keskliidu seisukoha täistekst.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×