Tööandjate Keskliit

Tööandjad toetavad mitteformaalses õppes saadud oskuste arvestamist kooli sisseastumisel

Toetame mitteformaalses õppes ja töötades saadud teadmiste ja oskuste arvestamist kooli sisseastumisel, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliit oma tagasisides uue Haridusseaduse eelnõule.

“See on hea võimalus õpingute jätkamiseks neile, kes ei ole läbinud traditsioonilist lineaarset õpiteed põhikoolist kõrghariduseni või kes on erinevatel põhjustel mõnda aega õppimisest eemal olnud,” kirjutas keskliit.

Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et eelnõu kohaselt on varasema õpi- ja töökogemuse rakendamine jäetud täielikult õppeasutuste kanda, mis paneb õppeasutustele ebamõistliku koormuse. Samuti jääb erakooliseaduse paragrahvi 51 lõike 11 kehtetuks tunnistamise korral (eelnõu § 33 lõike 15 kohaselt) koolile kogu vastutus leida üliõpilastele õpingute jätkamise võimalused juhul, kui Haridus-teadusministeerium lõpetab õppe läbiviimise õiguse vastavas õppekavagrupis. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis on sellise regulatsiooni põhjus.

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et uus haridusseaduse eelnõu vastab üldiselt kaasaja ootustele, näiteks on eelnõusse koondatud haridustasemeid läbivalt õppija peamised õigused ja kohustused. Uudne lähenemine väljendub ka tööturu osapoolte rolli määratlemisel haridussüsteemi oluliste osapooltena.

Palume siiski täpsustada haridussüsteemi korraldamise eesmärki, lisades eelnõu § 2 lg.2 punkti 2 sõna „ettevõtlike“: „toetada loovate, ettevõtlike, ühiskonnaelus aktiivsete ja ning tööturul konkurentsivõimeliste isiksuste kujunemist.“. Soovitame parandada ka eelnõu keelekasutust ja terminoloogia süsteemsust.

Oleme aga mures, et haridusvaldkonna õigusaktide süsteem muutub keerulisemaks. Haridusseadus kui üldseadus, mis koondab üldised põhimõtted ja peab looma raamtingimused, ei aita praegusel kujul kaasa õigusselguse põhimõttele, Eelnõus on segadus rakenduskõrgharidust, rakenduskõrgkooli ja selle juhti puudutavates küsimustes. Eelnõu kohaselt on kõigil kõrghariduse esimese astme lõpetajatel õigus saada bakalaureusekraad, praegu eksisteerib rakenduskõrgharidus, kus ei saa bakalaureusekraadi.

Rakenduskõrgkooli töösuhete erisused jäävad eelnõu seletuskirja järgi reguleerituks rakenduskõrgkooli seadusega. Arvestades asjaolu, et haridusseadust kohaldatakse eelnõu kohaselt kõikidele õppeasutustele, ei ole võimalik üheselt leida regulatsiooni, mis kinnitaks täielikult rakenduskõrgkooli rektori töölepingu tähtaja erisuse õiguspärasust.

Jälgi meid Facebookis   
×