Tööandja kulud töötaja tervisele tuleks erisoodustusmaksust vabastada piiranguteta

Praegu Riigikogus menetletav tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetaks sotsiaalmaksuvabaks 2. ja 3. haiguspäeva hüvitamine ning loetakse osaliselt maksuvabaks tööandja kulutused töötaja tervisele, on samm õiges suunas. Kuid Tööandjad leiavad, et seadusemuudatus ei ole piisav ning tööandja kulud töötaja tervisele tuleks maksustamisest vabastada piiranguteta, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar Riigikogu rahanduskomisjonile.

Antud kujul ei ole seadusemuudatus ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks piisav. Haigekassa eelarve puudujääk on 2015-2016 suurusjärgus 20-30 mln eurot ja see võib järgnevatel aastatel mitmekordistuda. Nimekiri tervisega seotud kulutustest, mida eelnõu kohaselt 2018. aastast maksuvabalt kompenseerida võib, aga üsna jäik ja lühike. Suurem rõhk on eelnõus harrastustel, mis parandavad küll tervist ja on töötajale motiveerivad, kuid ei lahenda ravikulude puudujäägi probleemi.

Selleks, et terviseedenduse maksusoodustus hakkaks reaalselt Haigekassa eelarvedefitsiiti vähendama:

* Tuleb maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele. Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu. Praeguses eelnõus on suur rõhk sportimisel ja füüsilisel aktiivsusel. On veel terve rida võimalikke teenuseid, mida tööandja võiks maksuvabalt hüvitada, näiteks vabatahtlik täiendav tervisekindlustus, tervishoiuteenused, mis praegu on suure omafinantseeringuga või täiesti patsiendi kulul, ravimite omaosalus jne. Arusaamatu on, miks ei võiks maksuvabalt kompenseerida mistahes tervishoiuteenuseid või ravimeid, mille finantseerimine tööandja poolt oleks Haigekassale märksa vahetuma mõjuga.

* Tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele Maksu- ja Tolliametile lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust. Süsteemi edasi arendades tuleb leida võimalusi halduskoormuse minimeerimiseks, et see ei pärsiks ettevõtjate motivatsiooni tervishoidu panustada

Soovitatud muudatuste risk riigieelarvele on väike. Tulu- ja sotsiaalmaksu laekus 2015. aastal tehtud erisoodustuselt töötaja tervisele vaid 2,3 mln €. See on ka otsene kaotus riigieelarve tuludele. Ei ole realistlik, et inimesed hakkaksid seadusemuudatuse järgselt suurt osa oma palgakasvust tervisekuludena välja võtma. Keskmises sissetulekus ei ole sportimis- jm tervisega seotud kuludeks lihtsalt väga palju ruumi. Kui maksusoodustuse tõttu asutakse tervisega seotud kaupu ja teenuseid laiemalt tarbima, suurendab see hoopis käibemaksu laekumist riigieelarvesse.

Jälgi meid Facebookis   
×