Tööandjate Keskliit

Seisukoht Teadus-ja Arendusnõukogu raporti kohta

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“ väärib ühiskonnas avatud arutelu. Probleeme, mida raportis toodud ettepanekud lahendada püüavad, pole keegi sisuliselt vaidlustanud, küll aga on küsimusi tekitanud mitmed lahendusettepanekud.

Arutamist vajab, kuidas raporti valguses näha rahvuskultuuri puudutava teaduse ja õpetamise rolli ühiskonnas. Raportis ei ole ilmselt silmas peetud selle ühest allutamist majandusloogikale ning vastavat reformimist. Kuni see küsimus ei ole rahulikult läbi arutatud, on raske oodata konstruktiivseid lahendusi selle valdkonna arendamisel.

On oluline, et valitsus võtaks vastu põhimõttelise otsuse viia diskussioon raporti üle läbi tabudeta, kõiki ettepanekuid arutades ning määraks, kes vastutab diskussiooni läbiviimise ja otsuste elluviimise eest.

Lähtudes Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu  seisukohtadest ja laiemast konsulteerimisest liikmeskonna hulgas, esitame arvamuse Teadus-Arendusnõukogu (TAN) tellitud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ kohta.

Konkurents maailma kõrghariduses ja teaduses aina suureneb ja selle ignoreerimine oleks lühinägelik. Me soovime, et Eesti noortel oleks võimalik saada maailmatasemel haridust ning et meie ettevõtete ja ülikoolide koostöö aitaks Eesti majandusel rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliselt kasvada ja seega ka inimeste elujärjel kosuda.

Oleme mures Eesti kõrghariduse kohatise ebapiisava kvaliteedi pärast – seda nii õppimise, õpetamise kui ka teadustöö osas. Kõrghariduse killustatus ja raha praegusel viisil kasutamine annab inimestele nende maksude eest vähem tagasi kui oleks võimalik. Kõrghariduse finantseerimine ei ole täna jätkusuutlik ja mõistlik. Kõrgharidus ja teadus on vähe seotud Eesti majandusega. Kõrgkoolid ei täida ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda mõjutavat ning arendavat rolli piisavalt.

Ülaltoodust lähtudes peab Eesti Tööandjate Keskliit oluliseks:

  • bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadiga inimeste erialasele tööle rakendumise uurimist ja seniste andmete koondamist. Riik peab kujundama tervikliku ja pikaajalise vaate Eesti arenguks. Tööturu koolitusvajaduse prognoosi ja seire süsteemi OSKA käivitumine peab andma sisendi ka ülikoolide koolitustellimuse määramiseks.
  • rõhutada, et kvaliteetse kõrghariduse alus on kvaliteetne haridus igal kõrgharidusele eelneval astmel. Oluline on noorte valikute suunamine teadlikult, näiteks karjäärinõustamine peaks tuginema prioriteetidele, mis on seatud riigi konkurentsivõime tõstmiseks. Peame vajalikuks, et haridussüsteemi kaudu pakutakse  ettevõtlusõpet, riik ja ettevõtjad julgustavad enamaid noori alustama ettevõtjana.
  • reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu tõstmist kõrghariduses. See hõlmab ka riigi finantseeritava hariduse kohandamist vastama Eesti majanduse tööturu vajadustele.  Riigi konkurentsivõime  ja kestlikkuse seisukohalt prioriteetsetena määratletud erialadel tuleb tagada õpetamise kvaliteet.
  • kõikide Eesti ülikoolide kõikide erialade õpetamise kvaliteedi kohta käivate seniste hindamistulemuste ja analüüside arvesse võtmist ja ellu viimist.
  • dubleerimise vähendamist. Sarnaste ja lähedaste erialade õpetamine Eesti erinevates ülikoolides ei ole jätkusuutlik. Otsused dubleerivate õppekavade sulgemiseks peavad põhinema akrediteerimistulemustele ja riikliku vajaduse analüüsile. Sealjuures tuleb välja selgitada, milliseid erialasid on vajalik õpetada Eestis ja milliste erialade spetsialistide koolitamist on mõistlik toetada välisülikoolides.
  • et riik võimaldaks igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal.
  • koolituslepingute süsteemi sisseviimist õppijate vastutuse suurendamiseks õpitulemuste ja kutsevalikute eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse. Pole olemas tasuta kõrgharidust, vaid on maksumaksja tasutud kõrgharidus. Koolituslepingute süsteemis finantseerib riik tudengi õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui tudeng lõpetab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.
  • riigile olulistel erialadel õppimise motiveerimist stipendiumitega. Näiteks on merendussektoris defineeritud vajadus kõrgharidust nõudvate tippspetsialistide järele, kelle puudumine takistab sektori ettevõtete konkurentsivõimet.
  • riikliku väljumisstrateegia koostamist riiklikult oluliste tegevuste rahastamiseks Euroopa Liidu tõukefondide vahendite lõppemise järgseks ajaks. Sealhulgas on oluline ära näidata, kuidas vähendatakse projektipõhisust teaduse ja ülikoolide rahastamisel ning jätkub ja kasvab tipptasemel õppejõudude toomine Eesti ülikoolidesse (arvestades, et ASTRA programmist rahastamine lõppeb). Strateegia koostamisel tuleb kaasata ettevõtjaid kui majandus-sektori praktikuid.
  • teadus-arendustegevusse suunatud raha kasutamise olulise kriteeriumina reaalse rakendatavuse arvestamist. Soovitame üle vaadata eelnevalt tehtud analüüsid, mis käsitlevad kõrgkoolide ja ettevõtjate  koostööd (hariduse ja tööelu seoseid) ning neid  järeldusi kasutada praktiliste muutuste tegemisel. Kaaluda tuleks rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimismudeli väljatöötamist, mis on otseselt seotud kõrgkooli teadus-ja arendustegevuse raames teostatavate rakendusuuringute rahalise mahuga.
  • innovatsioonipoliitika suundade ja rakendusmehhanismide kavandamisel valdkondliku pädevuse kasutamist. Teadus-arenduse ja innovatsiooni  vajadust majandus-sektorites saavad väljendada ettevõtluse erialaliidud,   seda koostöös valdkonna eest vastutavate ministeeriumiga, kus sünnivad  visioonid ja strateegiad sektorite arenguks.
  • teadus-arenduse potentsiaali kasutamisel oleks riik eeskujuks olles tark tellija, teadmise hankija ja innovatsiooni toetaja. Selleks tuleb ümber vaadata riigihangete tingimused, mis seni peavad olulisimaks vähima hinna kriteeriumit. Hinnakonkurents pärsib  arendustegevuste ja innovatsiooni kaasamist riigi tellimuste täitmisel. 
Jälgi meid Facebookis   
×